Tagasi Eestis

Uskumatu, aga ma ei ole siia suutnud meie reisikirja veel teha. Miks? Meie kojutulek on mind konkreetselt masendusse ajanud ja mul võttis mitu nädalat aega, et endas leida soovi midagi teha ja vaadata aknast välja jälle nägu naerul. Alustan siis sellest, et Soomes oleku ajal seisis meil korter tühjana ning tuttav tundis huvi, kas tema Kanadast tulev õde ja tema mees saaksid kaks kuud meie korteris peatuda. Ausalt, mul ei olnud selle vastu midagi, tegemist ikkagi täiskasvanud inimestega. Esimene lause, mida meesterahvas mulle ütles, mingi kõva muusikaga ei tule absoluutselt probleeme ja küll nad ikka on korraarmastajad ja muidu toredad inimesed Miks ma peaks kahtlema? Ma ei soovinud isegi rendiraha, noh, et makske kommunaalid ega see raha mind ju rikkamaks tee. Ma olen välismaal elanud ja tean, mis kulutused on kodumaale tulles, mõtlesin, et teen teistele seda, mida tahan, et endale tehtaks. Ühel päeval aga potsatas mu postkasti kiri korteriühistu esimehelt:
Tere

mulle kaebasid teie korteri naabrid, et viimasel ajal on sealt
bändiproovi laadseid helisid kuulda olnud. Seda ka õhtusel ning öisel
ajal (pärast 23). Kui teil on üürnikud, siis palun andke neile
probleemist teada.

Soh. Kes see naaber oli, kõik tunduvad normaalsed inimesed, et lampi ikka ka sellist kaebust ei saadeta? "Üürnik" siis seletas, et oli üks pidu ja vist tõesti oli muusika kõva, aga muidu oli kõrvad lontis ja vabandas ette ja taha ja ma ei pannud seda üldse pahaks, kirjutasin veel väga iroonilise kirja esimehele vastu. Millest nüüd on muidugi kahju. Mis meid siis koju tulles ees ootas? 16 suitsukoni terrassil (jah, ma lugesin ära, mulle meeldib täpsus) ja üks külmikus (?????), söögilaual on kaks pudelipõhja jälge, köögi kraanikaussi on löödud kahvliga mõlk, välisukse lingiga on seina löödud auk, vannitoas kraanikausi korgisüsteem ei tööta, õigemini on kork maha keeratud, pesumasin oli pärast pesemist kinni jäetud ja kogu pesupulbrisahtel hallitas jne jne, need on põhiasjad. :SSSSSSSSSSSS Esimesed naabrid ütlesid meid nähes, et welcome back, kas teil olid siin üürnikud sees ja siis hakkas tulema, mis voorimine ja muusika siin kogu aeg käis. Meie terrass on otse nende peal ja loomulikult oli nii ühele, kui teisele poole neile konisid visatud :) Mis mulle siis nende toredate "üürnike" poolt vastati? See, et ma oma naabreid usun, on minu probleem, "usume Andrus Veerpalu ka", konid terrassil, "sellest on kahju jah, aga külmikus ei saanud seda olla", sest proua isiklikult koristas. Olete te külmiku klaaspindasid pühkinud märja lapiga ja siis külmiku ukse kinni pannud? Ilma, et te klaase korralikult puhastaks ja kuivataks. Jaaaa, külmik oli tõeliselt puhas seest ja koni oli seal ka, see on fakt. "Mõlki nägin mina ka, aga arvasin, et see on seal algusest peale olnud." "Auk seinas võis tõesti kogemata minna.""Selles, et ma üüri ei võtnud, ei saa ma ju neid süüdistada". Lisaks kõigele olen ma hüsteerik, väljapressija, haige, kummaline, imelik ja järgmist asja pean ma taas tsiteerima: "materiaalselt maniakaalse psühhopaatilise kontrollfriiklusega ei jõua elus just kuigi kaugele, arutu enese raiskamine" HAHAHA, ausalt, kui ma seda kirja lugesin, siis ma naersin. Sest see ei saanud nagu reaalne olla. Mina isiklikult ei teeks isegi võõrale inimesele nii, et laamendan ta kodus ja siis saadan kuu peale. Õigust on ülearu, nemad ei ole midagi teinud, punkt ja side lõpp. Ühesõnaga, pärast seda kirja loksus mul kõik paika, nendega ei ole võimalik asju ajada ja eelnimetatud kahjud tuleb kirjutada koolituskulude alla. Ja mida ma siis õppisin? Ma ei tee teeneid, mitte kellelegi enam. Jah, ka sulle, kes sa seda posti loed, mu sõber. Kes need inimesed siis on? Minu tuttav, Katrin Talvak, tema õde, Kristel Kalep (nüüd vist on taas Talvaku nimega, aga endiselt tuleb mulle siia EMT võlanõudeid maksmata telefoniarvetest, kus on peal Kalep) ning härra Jörgen, kelle perekonnanime ma ei tea, aga ta oli eestlane, keegi kindlasti teab. Pesakond parasiite. Ja Katrin, ma loodan, et sul on häbi. Kui sa ei vastuta oma õe ja ta mehe tegude pärast, siis vähemalt kirjuta mulle vastu ja ära mõtle, et kui saadad minu kirjad oma õele edasi, siis on asi lahendatud. Jah, ma saan aru, et raske on jääda objektiivseks, kuna on tegemist perekonnaliikmega, aga ehk oleks võinud ikka natuke püüda ja kasvõi valehuvi välja näidata? Oma Kanada "sõpradele" aga:  karma is a bitch ja