Tegelikult juba augustis olid meil uued asjad, aga siis ei saanud nad kuidagi kirja, nüüd on aega kirjutada ja nii ma saan seda klisheed peakirjas ka ära kasutada.
Mis meil siis uut on? Hundu käib suures lasteaias. Ja ta hakkas kohe esimesest päevast üksi seal olema, kaks esimest päeva jäi nutuga maha, aga siis juba ütles, et tema enam ei nuta ja läheb hüpates hoidu. Nii hea on seda pilti vaadata, laps tahab minna mängima ja teistega suhtlema. Tegelikult on ta ise seda kõike oodanud, juba mitu kuud on rääkinud, et tema on suur ja läheb suurde "latsehoidu". Õpetajad ütlevad, et ta on tubli, räägib palju ja saab asjadega ise hakkama.
Maia käib üksinda lastehoius. Enne oli ta seal koos Hunduga, aga nüüd üksinda ja hoiust muud ei kuule, kui kiitust. Kui hästi sööb ja kui hästi magab ja kui rõõmsameelne, kogu aeg kilkab :) Potil ei käi ja sõnu on ka kõigest 10 või sealkandis, aga küll tuleb. Esimesed kaks nädalat jäi ta hoidu nutuga, suu nii suuuuur ja kisa palju ja siis, kaks nädalat hiljem, teeb kalli ja läheb puzzledega mängima. Küll nad oskavad hästi manipuleerida, aga Maia õnnetuseks on ta mul teine laps, seega ma tean, kuidas need asjad käivad ;)
Mina lähen üle 3,5 aasta tööle. Ei teagi enam, kuidas see töötegemine välja näeb. Ma arvan, et nagu puhkus :D Sest lastega on ikkagi päris raske või kui ta ei olegi olnud päris raske, siis väsitav on ta olnud küll. Igaks õhtuks oled ikka nii mentaalselt kui füüsiliselt läbi. Õnneks öösel mingit hullust meil ei toimu, seega saan mõnusasti igaks uueks päevaks välja puhata. Lisaks on Alar andnud mulle palju vabasid päevasid ja õhtuid, millegi üle kurta küll ei ole. Tööle lähen taas 12 september ja loodan, et algus läheb valutult, sest töökoht on ju mõnus ja töö super ning akna taga paistab IGA ilmaga päike :)
Alaril on nii palju uut, et tema kaks last käivad mõlemad aias ja naine läheb tööle :maeiv6i:
Mis meil siis uut on? Hundu käib suures lasteaias. Ja ta hakkas kohe esimesest päevast üksi seal olema, kaks esimest päeva jäi nutuga maha, aga siis juba ütles, et tema enam ei nuta ja läheb hüpates hoidu. Nii hea on seda pilti vaadata, laps tahab minna mängima ja teistega suhtlema. Tegelikult on ta ise seda kõike oodanud, juba mitu kuud on rääkinud, et tema on suur ja läheb suurde "latsehoidu". Õpetajad ütlevad, et ta on tubli, räägib palju ja saab asjadega ise hakkama.
Maia käib üksinda lastehoius. Enne oli ta seal koos Hunduga, aga nüüd üksinda ja hoiust muud ei kuule, kui kiitust. Kui hästi sööb ja kui hästi magab ja kui rõõmsameelne, kogu aeg kilkab :) Potil ei käi ja sõnu on ka kõigest 10 või sealkandis, aga küll tuleb. Esimesed kaks nädalat jäi ta hoidu nutuga, suu nii suuuuur ja kisa palju ja siis, kaks nädalat hiljem, teeb kalli ja läheb puzzledega mängima. Küll nad oskavad hästi manipuleerida, aga Maia õnnetuseks on ta mul teine laps, seega ma tean, kuidas need asjad käivad ;)
Mina lähen üle 3,5 aasta tööle. Ei teagi enam, kuidas see töötegemine välja näeb. Ma arvan, et nagu puhkus :D Sest lastega on ikkagi päris raske või kui ta ei olegi olnud päris raske, siis väsitav on ta olnud küll. Igaks õhtuks oled ikka nii mentaalselt kui füüsiliselt läbi. Õnneks öösel mingit hullust meil ei toimu, seega saan mõnusasti igaks uueks päevaks välja puhata. Lisaks on Alar andnud mulle palju vabasid päevasid ja õhtuid, millegi üle kurta küll ei ole. Tööle lähen taas 12 september ja loodan, et algus läheb valutult, sest töökoht on ju mõnus ja töö super ning akna taga paistab IGA ilmaga päike :)
Alaril on nii palju uut, et tema kaks last käivad mõlemad aias ja naine läheb tööle :maeiv6i:
Kommentaarid
Postita kommentaar