Seattle - linn, kus osatakse mu nime kirjutada :)

Vancouver-Seattle plaanisime sõita rongiga, aga kui nüüd päris aus olla, siis ega see kõige parem mõte ei olnud. Rongisõit oli lihtsalt kohutav ajaröövel, rongid sõidavad aeglasemalt, kui meil Eestis. Ühesõnaga, teekond oli 4h, kui autoga oleks aanud ahe tunniga ja lennukiga 30min-ga. Aga nüüd on meil see kogemus ka olemas ja kui Euroopas avatakse ikka üha rohkem kiirrongi-liine, siis Ameerika on selles suhtes väga tagurlik. See kogu liin võtaks siis umbes päev aega, et läbi sõita.

Tegin ühe pildi meist rongis ka:

hommikusöök rongis, maapähklivõi-võileib, öfkoors :)

Rong sõitis mööda mere äärt ja aknast avanes taas ilus vaade:

Samal ajal meiega oli ühes vagunis poissmeeste õhtu käimas, Seattles nägime neid ka, huvitav mõte iseenesest.

Seattle postitus tulebki rohkem pildiline, sest meil oli plaan linnas ainult päev olla või mis päev, loetud tunnid. Kogu linna käisime jalgsi läbi, kotid järgi lohisemas :) 

Esimene sihtkoht oli Space Needle ja nii me siis vaikselt hakkasimegi liikuma, kaardi järgi oli 3km minna. Aga kõigepealt üks Macchiato!! Kato, kato :) They know how to spell my name :)

Päris ägeda tõusuga tänav:

Enne Space Needlet aga märkasime vaateratast, kus tahtsime ka ära käia. Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis maksis 20$

Vaateratta otsast nägime oma lõppsihtkohta ka juba:

Sõit tehtud, läksime aga edasi. Mulle väga meeldib nii linna avastada, vaadata inimesi, vaadata tänavaid, igal liigutusel ja teol ei peagi alati eesmärki olema, lased end linnal lihtsalt vooluga kaasa viia. Näiteks parkimispiletid panevad seatlased juhi kõrvalaknale:

Trollibusse nägime ka:

Ja siin ta ongi: Seattle Space Needle:

Ümbrus on ka huvitavaid kujusid täis, seal oli mingi ekspeditsioon ka, mida sai eraldi raha eest vaadata, rahvast ei olnud üldse palju ja sissepääs nõela otsa maksis minu arust 10$

Siin pildi tehtud nõela otsas:

Kui me oma toimetused olime lõpetanud, siis mõtlesime, et läheme nüüd kesklinna tagasi ja Alar silmas seal kohe mingit rongi, mis sinna läks, ilma juhita monorail. Piletid saime kohapealt osta ja nii me siis sellise monorailiga linna sõitsimegi, see oli seal juba ma-ei-mäleta-enam, mis aastast toimiv ühendus ja tee algus ise selline modernne:

Rong ise selline:

Kõhud olid selleks ajaks ka juba tühjaks läinud ja läksime otsima ühte söögikohta, mis meil eelnevalt oli silma jäänud. Leidsime!

Falafel King, tegelikult hakkas meile silma seal kiri, et parim Shawarma in America. No nii, no nii, me Alariga oleme suure swhawarma fännid, see selline araabia kiirtoidu võileib lihaga, sees veel salat ja friikartulid :) No igatahes, on see super hea amps ja Araabias elades sai ikka seda mugitud, kui kiire oli ja nälg näpistas. Midagi sellist näeb välja:

Päeval oli järjekod pikk ja lootsime, et saame oma head "võileiba", aga noh, ei olnud ikka see ja friikartuleid ka sees ei olnud ja, unustagu ära, et see parim on :) 

Mina siin oma sööki ootamas:

Pärast sööki oli lennuni veel paar tundi aega ja mis muu ettepaneku ma ikka teen, kui et vaatame poodidesse ka :P Alar sai sealt omale paar asja mina mina uue dressipluusi ja spordipluusi, rohkem ei ostnudki. Siis sõitsime lennujaama. Seattles on kusjuures väga naljakas depoo maa all, seisad seal ühes rivis ja kõik erinevad transpordivahendid sõidavad sinu eest läbi: metroo, rong, buss :) Bussidel olid väga lahedad jalgrattahoidjad seal ka, asusid bussi ninas, juht tuli välja, võttis reisijalt ratta ja siis pani bussi nina külge. Sellist lahendust ei ole maailmas kuskil mujal näinud, kui seal. Siit pildilt paistab see metall julla ka, kuhu ratas kinnitatakse. 

Oli mõnus päev jälle! Õhtuks jõudsime San Franciscosse, aga sellest juba jälle järgmises postituses :)