Otse põhisisu juurde

Pühapäev

Olin kolmepäevasel tööreisil ja see tähendas ka kolme päeva sama meeskonnaga lendamist. Tööd me eriti nendel päevadel tegema ei pidanud, esimesel natuke rohkem, teisel 5h koos taksosõiduga ja kolmandal vaid 2h, aga see muidugi tähendas, et me olime meeskonnaga palju koos, sest vaba aega oli ju palju. Käisime koos söömas, oi, söömist oli palju! Shoppamas, nautisime väljas head ilma ja nii edasi. Kolmanda päeva viimasel lennul küsis üks armas töökaaslane minu käest, et miks ma ometi lifestyle blogi ei pea, tema küll loeks huviga, sest ma olen nii huvitav ja ma teen kõik nii teistmoodi. Ja tema siiani on minult saanud nii palju reisinippe (tema viimase Tai reisi hotelli soovitasin) ja vist veel mingeid mõtteid minult. Ja mina naeratasin ja olin u 10sek vait. Mul on ju blogi! Miks ma midagi ei kirjuta?

Täna hommikul meenus mulle see meie vestlus ja tulin vaatama, kas Bloggeri keskkond üldse veel olemas on. On olemas! Ja mul on lausa 2017a USA reisi postitus pooleli. Sirvisin vanu postitusi ja mõni jutt tõi pisara silma ja mõni naeratuse naole. Miks ma seda ometi ei tee, miks ma ei kirjuta midagi? KUI mõnus on hiljem lugeda näiteks reisidest! Kõigest on hiljem mõnus lugeda! Ma olen siin Soomes nüüd kaks päeva valves ja hetkel tundub küll, et lende ei tule ehk siis: mul on kaks tervet päeva aega siin kirjutada asjadest, mida ma tunnen, et peaks kirjutama, esialgu võtaks äkki kokku mõned reisid. Ma ei tea. Ma tahaks tegelikult kuidagi neid postitusi siin rühmitada ka, aga ma ei oska. Keegi oskab aidata? Ma ei tea üldse, kas keegi loeks, mis ma kirjutan, võiks ju ikka paar lugejat ka olla, et ma ei tunneks ennast nagu Muhv.

Aga see mu töökaaslane, ta tekitas oma küsimusega minus midagi. Headuse, soojuse, mõnusa tunde. Ma ikkagi tahan ju kirjutada, ma tahan alati jagada häid asju, mis ma olen avastanud ja mida ma arvan, et teised peaks ka proovima :) Või noh, üleüldse mulle meeldib asju jagada, olen ju ekstravert.

Esimesena, mis pähe kargab, Dubai reis oli super äge! Sellest peaks kirjutama. No ja Detsembris käisime me Tais, see oli vist kõige mõnusam perereis üldse, mis meil olnud on! Ma vaatan, kas tuleb tunnet peale, lähen praegu hommikusööki tegema :)

Enne veel, aitäh, Mia!


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Billund - Legoland

Meie tüdrukud on suured Lego klotside fännid, ehitavad kogu aeg ja see aeg, mis üle jääb, räägin mina et kotsid tuleb kokku korjata. Mingi aeg olid meil klotsid ka värvide järgi sorteeritud, et oleks lihtsam tükke leida, aga nüüd on nad jälle kõik ühes rõõmsas pundis ja mitmes erinevas kastis. Lego ruulib! Ja kuna juhtus selline õnnetu asi, et ma ei saagi minna Hundu lasteaia lõpetamisele, siis tuli kiirelt otsus, et me peame ise korraldama mingi ürituse, mis jääb meenutama lasteaia lõppu ja kus olin ka mina. Lähme Taani Legolandi! Tüdrukutele mõttest rääkides hüppasid nad üles-alla ja ei jõudnud ära oodata, millal reis kätte jõuab. Umbes kuu enne reisi hakkasin ma hotelli broneerima ja hind lõi algatuseks ikka pahviks küll. Vaatasin nii Lego hotelli kodulehelt kui ka booking.com, aga hinda kuidagi soodamaks ei saanud. Vaatasin veel lähiümbruses olevaid hotelle, aga ega nende hinnad mõistlikumad olnud. Võib vist öelda küll, et lisaks lollidele, tuleb ka lapsevanematelt raha ära võtta! ...

Itaalia

Itaalia, mu arm. Miks armastatakse Itaaliat? See söök, need linnad, need inimesed, oijah, see riik on tõesti taevas maa peal. Ma polnud seal kunagi käinud, aga teadsin juba ette, et mulle seal meeldib. Mul oli kunagi itaallasest töökaaslane ja iga kord, kui ta ütles pronto, siis ma naeratasin, tahaks ka seda keelt osata. Alaril vist oli juba küllalt sellest, et ma kogu aeg ütlesin, kuula, vaata ja siis imiteerisin kätega rääkimist :D See on nagu omaette maailm. Nii mõnus! Kui ma nüüd midagi soovitan, siis on see just Itaaliasse minek! Ja nüüd, kui Ryanair tuli oma lendudega, siis oli see ideaalne võimalus minekuks, lennupiletid on ikka väga soodsa hinnaga, meie piletid kokku olid 190 eurot, oleks saanud veel 30 eurot soodsamalt, aga tahtsime lennukisse käed taskus minna ja panime oma 8kg koti cargosse :) Nii, et kui te järgmisel kuul ei ole Itaalias, siis süüdistage iseennast :P Kogu teekond oli meil selline: Bergamo-Lazise-Monte Baldo-Verona-Venezia-Monza-Como-Bellago-Lugano-Var...

Olukorrast riigis 16

Tuulerõuged on endiselt väga aktuaalne teema. Maia punnid tulid siis esmaspäeval, 3. juuni, Hundul leidsin esimese punni reede hommikul 14. juuni. Maia põdes tuulerõugeid väga raskelt. Üks pilt temast: Nägu oli väga punne täis ja arme jääb ka, see põse peal olev on hetkel suur auk. Hundul seevastu ei ole näos hetkel üldse punne, üks juuste ääres ja üks lau peal ainult. Käed on kõige tihedamalt täis, jalgadel paar tükki ja natuke seljal ja kõhul. Maial oli palavik nagu Hundul, selline hommikul 37,3, õhtul 38C. Teisel haiguspäeval oli Maia muidugi täielik laip, magas kogu aeg ja oli ainult horisontaalis, Hundu aga rõõmustas, et ta haige ja et lasteaeda ei pea minema ja siis määris ennast briljantrohelisega kokku. Jah, meie olime sel ajal autot müümas ja kui koju tulime, siis oli aknalud ja köögi seinad ja kraanikauss briljantrohelisega, Hundust ja Maiast ma üldse ei räägi. "Briljantrohelinekäsi" Aga jah, auto müüsime maha. Sellega läks selles suhtes natuke nihu, et mei...