Lendav Põhjapõder

Tegelikult juba augustis olid meil uued asjad, aga siis ei saanud nad kuidagi kirja, nüüd on aega kirjutada ja nii ma saan seda klisheed peakirjas ka ära kasutada. Mis meil siis uut on? Hundu käib suures lasteaias. Ja ta hakkas kohe esimesest päevast üksi seal olema, kaks esimest päeva jäi nutuga maha, aga siis juba ütles, et tema enam ei nuta ja läheb hüpates hoidu. Nii hea on seda pilti vaadata, laps tahab minna mängima ja teistega suhtlema. Tegelikult on ta ise seda kõike oodanud, juba mitu kuud on rääkinud, et tema on suur ja läheb suurde "latsehoidu". Õpetajad ütlevad, et ta on tubli, räägib palju ja saab asjadega ise hakkama. Maia käib üksinda lastehoius. Enne oli ta seal koos Hunduga, aga nüüd üksinda ja hoiust muud ei kuule, kui kiitust. Kui hästi sööb ja kui hästi magab ja kui rõõmsameelne, kogu aeg kilkab :) Potil ei käi ja sõnu on ka kõigest 10 või sealkandis, aga küll tuleb. Esimesed kaks nädalat jäi ta hoidu nutuga, suu nii suuuuur ja kisa palju ja siis, kaks

Käisime Riias, vajab taas postitamist :D Aasta tagasi võitsin tasuta öö hotellis Tallink Hotel, õhtusöögi restoranis Elements (50€ eest) ja Hansabussi Businessline-ga piletid kahele Riiga. Mõtlesime lastega sõidu ette võtta ja bussipiletid kellelegi teisele anda :) Riia on ikka lähedal küll, Ähtäri oli ka kaugemal :) Esimese peatuse tegime Pärnus, sõime ja lapsed sai natuke mängida. Riiga jõudes oli ilm ilus ja tuju hea. Hotell ise on väga kena! Soovitan kõigile seal peatumist, stiil väga minu maitse, teenindus väga meeldiv, asukoht mugav, no mida sa veel tahad, eks?! Natuke pilte toast ka, andke andeks, tehtud telefoniga, fotoka unustasime tuhinas maha:  Hundul oli oma voodi, minu arust päris hea lahendus lisavoodiks: Vannituba. Selliseid kraanikausse omale igatahes ei osta, pärast iga hambapesu või niisama käte pesemist, pese ka kraanikaussi kogu aeg, ei ole head kraanikausid, kogu mustus jääb nurka või kuskile suvalisse kohta, kraanikauss peab ikka väikese kaldega olema:

Irooniline: päeval, kus ma olin kinnitanud, et tõesti, tasuta asjadel ei ole väärtust, võidan ma midagi tasuta :D Ja sellel on väärtus! Lõunasöök koos Mannerheim restorani peakoka Rudolf Visnapuuga. Sean siis oma sammud kokulepitud päeval sinnapoole ja olen täis elevust. Ma ei ole kunagi ühegi peakokaga juttu rääkinud, veel vähem kuskil söömas käinud. Nüüd saaks lausa kööki ka piiluda ja kuulata huvitavat kokajuttu :) Restoran ise on väga peen, teenindajad on valgete kinnaste ja väga vikside tööriietega. Atmosfäär meeldib mulle ka, värvilahenduselt shokolaad ja mango, mis mulle mõlemad maitsevad. Lisaks sarved seintel (mul isa oli jahimees ja kodus olid igas toas sarved seinal, esimene mälestus endast ongi selline, kus ma suure põdra sarvede otsas olen ja kuidas isa mind sealt alla võtab :D ), huvitavad sarvekujulised lambid, vana maailma kaart seinal, no kellele reisida ei meeldiks jne. Omamoodi groteskne oli aga vaadata lühikeste püksisäärte ja nokamütsidega Soome turiste, kes lõ

Meie käisime pildistamas, see võiks ju postitamist väärt asi olla küll :) Meil on www.pereklubi.com foorumist välja kujunenud seltskond, kes saavad lastega ka reaalses elu kokku. Ja siis ühe klubitaja abikaasa on fotograaf ning sellega seoses on meil suured privileegid saada sümboolse summa eest meest lamama, hüppama, ronima, keerlema, väänlema ja lindikava tegema :P Ok, viimast küll mitte, aga kõiki teisi tegevusi ta teeb ning nende käigus on tal fotokas käes ja klõpsib meie suunas :D Ja pildistab hästi ning kõik väljapakutud ideid meeldib talle realiseerida. Näiteks sellised, kui ma ütlen, et ma tahaks, et meid selja tagant pildistataks :) Ok, teeme ära. Nüüd tahaks hüpata. No hüpake siis :D Ja siis ta pakub juba ise mingi laheda idee välja :) Tulemus on siin all ja pildid said valitud vähe anonüümsemad. Räägitakse, et internet on avalik koht, äkki ongi ;) Kuigi nüüd vaadates ikka väga intiimsed pildid, me nagu muud ei teegi, kui musitame :P Fotograafiks siis Rando Tomson (http://w

Ma olen hea toidu nautleja. Kui tulid esimesed teated, et Kaberneeme kõrts on saanud omale uued omanikud ja toit, mida nad pakuvad, on maailma klassist, siis broneerisin ma oma peas selle koha kohe ära. Kuu, pärast Eestisse tagasisaabumist, ma siis eile sinna ka maandusin. Sõit Kaberneeme on ikkagi päris pikk, aga nagu tavaliselt, siis head asjad asuvadki natuke kaugemal ja kõrgemal :) Kohale jõudes tervitasid meid naeratavad ettekandjad ja tõdemine, et meile ei ole lauda broneeritud, kuigi kinnitav e-mail tuli neilt nädal varem. Nonii :) Mis mulle kohe ei meeldinud, oli see, kui teenindaja ütles, et seda, kes broneerimisega tegeleb ei ole siin. Kallike, mind see ei huvita, kes selle broneeris või et see ei olnud sinu süü, sina nüüd mõtle kiiresti, kuidas sa saad meid sisse paigutada :) Üldse mitte pahasti, aga kellegi teise kaela ei ole ju süüd vaja panna, ruumi on, et kui vaja, saab õuest ühe laua sisse tuua. Õnneks oli kõrval kiirelt reageeriv pika blondi patsiga neiu, kes konkree

Itaalia, mu arm. Miks armastatakse Itaaliat? See söök, need linnad, need inimesed, oijah, see riik on tõesti taevas maa peal. Ma polnud seal kunagi käinud, aga teadsin juba ette, et mulle seal meeldib. Mul oli kunagi itaallasest töökaaslane ja iga kord, kui ta ütles pronto, siis ma naeratasin, tahaks ka seda keelt osata. Alaril vist oli juba küllalt sellest, et ma kogu aeg ütlesin, kuula, vaata ja siis imiteerisin kätega rääkimist :D See on nagu omaette maailm. Nii mõnus! Kui ma nüüd midagi soovitan, siis on see just Itaaliasse minek! Ja nüüd, kui Ryanair tuli oma lendudega, siis oli see ideaalne võimalus minekuks, lennupiletid on ikka väga soodsa hinnaga, meie piletid kokku olid 190 eurot, oleks saanud veel 30 eurot soodsamalt, aga tahtsime lennukisse käed taskus minna ja panime oma 8kg koti cargosse :) Nii, et kui te järgmisel kuul ei ole Itaalias, siis süüdistage iseennast :P Kogu teekond oli meil selline: Bergamo-Lazise-Monte Baldo-Verona-Venezia-Monza-Como-Bellago-Lugano-Varese-