Lendav Põhjapõder

Igal aastal toimuvad meil tööl motivatsiooniüritused nimega Sales Day. Alati on keegi motivational speaker , siis lisaks üleüldist juttu uutest toodetest, mida lennukis müüma hakkame ja on olnud ka suurte kaubamärkide esindajaid, kes siis räägivad kohe laval ainult enda märgi toodetest. Ning lisaks kõik tooteesindajad oma toodetega, mida me siis kõik seal proovida saame ja kõigile goodie bag -id ja auhindu saab võita, no ühesõnaga, üliäge üritus! Seda degusteerimise osa ootame me alati kõik, shoks ees ja mullid järgi ja siis süda paha kommidset ja pea käib ringi alkoholist, aga nalja on palju. Eelnevalt olen ma käinud Kopenhaagenis ja Helsinkis, sel aastal tegi Helen ettepaneku, et lähme Oslosse. Muidugi läheme! Ööbisime Smarthotel Oslos, absoluutselt kesklinnas ja igale poole väga normaalne jalutada. Hind oli ka väga mõistlik arvestades seda, et me olime ikkagi maailma ühes kallimas linnas ning kesklinnas. Kahene tuba maksis veidi üle 80€. Ah, et kuidas nii soodne? Toa suurus oli

Seda postitust olen ma nüüd nii, nii ammu tahtnud teha, sest häid asju ei saa vaka alla hoida! Kõike, mis hea, tuleb jagada, et teistel oleks ka hea. Kosmeetika ja iluasjad, mida ma armastan! Nüüdseks olen juba kõike piisavalt kasutanud ka ja võin suure kindlusega öelda, et asjad on tõelised pärlid! Praegu oli hea nali lauluga, mida ma siia mängima tahtsin panna. Mul tuli tahtmine kuulata ühte vana lugu, aga ei ole meeles ei esitaja ega laulu nimi, hakkan Alarile seletama, et tead, selline lugu, et vuntsidega mees laulab ja austraallane oli ja mingi happy lugu oli. Alar vaatab lolli näoga, et tema ei tea. No kuidas ei tea! Noh, et seksikad kabareetantsijad nagu tantsisid taustal ja. Alar ütles siis, et pane aga Googlisse sisse, et vuntsidega mees laualab ja naised on taustatantsijad :D Noris mind veel seal, kui järsku ütleb, et oot, kas see tüüp oli selline old school, jah. JAH!! Aga nimi ei tule ikka meelde. Läheb veel 5min mööda, kui ta järsku ütleb, et Sparrow :D Jess!! Austraalia

Tere kõigile, mina siin! Hakkasin oma pooleliolevaid postitusi vaatama ja see tuleb nüüd küll pea aastase hilinemisega :D Aga pool teksti juba kirjutatud, et postitan siis ikka ära :) Juulis 2016 oli mul kolm nädalat puhkust. Ma arvan, et see on olnud üks mõnusamaid puhkusi üldse! Puhkus Eestis, puhkus kodus, Tour de Estonia. Ülimõnus! Ma armastan Eestit ja ma armastan oma kodu! 9 aastat oleme me siin olnud ja ma vaatan kõiki asju endiselt nii, et ma olen kõigega rahul ja see kõik on täpselt see, mida ma tahan. Midagi välja ei taha vahetada ja kõik on lihtsalt super. Aga värskendust nagu natukene tahaks. Ja siis me nüüd olemegi kodus värskenduskuuri vaikselt teinud, veel on ostmata dushile uus otsik. Mustapesukasti olen ma ka juba väga ammu tahtnud uut, kuskil ei müüda sellist nagu ma tahan. Ülemiste Keskuses on olemas sellised prügikastid nagu ma omale koju tahan pesukasti, täpselt minule meeldiv on seal Mrs.Waffle juures. Kui te tulevikus juhtute Õhtulehest lugema, et keegi on Ül

Mina ja jope. Varsti võiks sellest saagast raamatu kirjutada. Kui kaua ma nüüd olen tahtnud ühte korralikku Põhjamaa talve sobivat jopet? Viis aastat? Kolm aastat sellest läks Alari veenmisele ja kaks viimast on olnud jopede proovimine, ostmine ja tagasiviimine. Ok, ma nüüd liialdan, aga selline tunne on küll peal. Siin  ma räägin valitud jopedest. Reaalsus oli see, et valisin hoopis Parajumpers Angie mudeli välja, Long Bear jope on liiga raske, minu arust see kapuuts on juba 10kg kogu selle karvaga. Angie oli täiesti uus mudel tootmises ja istus imeilusti. Mulle väga meeldis. Ma käisin selle jopega vähem, kui 10 korda, kui vaatasin, et varruka ots on kulunud. Mõlemad varrukad, üks rohkem, teine vähem. Viisin jope poodi tagasi ja "eksperdid" tegid kindlaks, et jope on praak ning koheselt maksti raha tagasi. Järgmisel hooajal antratsiit värvi enam jope valikus polnud. Eks see võiski olla praak, juhtub, nagu uute toodetega ikka, vead ei ole veel välja tulnud. Mul

Ma ei tea, miks ma ei kirjuta. Praegu vaatasin pooleli postitust ja...kuidagi palju aega on möödas. Muidu juhtunut oli mõnus lugeda. Tegelikult on nii, et täiega nõme on olnud see aeg, kus ma ei ole kirjutanud, ma ei jõua ette lugeda asju, mis nihu on läinud. Viimane asi oli nüüd see, et ma kukkusin libedaga jaanuaris. Põlvest võeti vee ja vere segu välja ja siis ma olin jalutu mingi aeg tuju oli paha. Pean vist selle põlvega millalgi operatsioonile minema ka. Üks tore arst ütles, et võtad 10kg alla, lükkad 10a operatsiooni edasi :D :D Ma nüüd siis tegutsen selle nimel, -2,7kg ja loodetavasti siis pea kolm aastat oppi edasi lükatud. Jajah. Tegelikult, mis mind kirjutama pani, oli hoopis see, et me läheme reisile. Ma vist kaks aastat tagasi kirjutasin ka, et Maia lasteaia lõppu tähistame samuti reisiga, leppisime juba siis kokku, et lähme sel korral siis USAsse. Sihtkohtadeks: New York, Orlando, Miami, Tampa, need on suuremad linnad. Ja eile ostsin Kariibi mere kruiisi ka ära!! See