Lendav Põhjapõder

Mul on ümber hästi lahe punt inimesi. Kõik, kes on, on erilised ja head ja mul on ütlemata hea meel, et nad olemas on. Üks eriti südames inimene on mu endine töökaaslane, kellelt ma kohe tutvudes väikese sõimu sain no ja siis oli selge, et see minu inimene ju :D :D Temaga me siis käime ikka teatrites ja viimane tükk, mida vaatasime oli Bloody Mary. No bloody amazing oli see!!! Von Krahl, see teada-tuntud hullumaja ja just meiesuguste hullude jaoks loodud. Sel korral maandusime kolmandasse ritta, aga ainult sõbranna algatusel, ma ise oleks veel tahapoole läinud, sest kujutasin juba ette, kuidas tomatimahl seal lendama hakkab :D :D Kuidas suudab üks tükk sind hoida kaks tundi pinges, sees väriseb, huvi, hirm, pinevus? See tükk ei olnud mitte lihtsalt hea, aga suurepärane! Ja kindel on see, et Eesti on saanud omale ühe mega hea näitleja juurde, Tõnis Niinemets nimeks. Mul oli täpselt sama tunne, kui vaatasin Django Unchained algust ja mõtlesin, et kes on see geniaalne näitleja, kes se

Ma nüüd olen jubedalt postitusi võlgu, hakkan siis vaikselt võlga tasuma. Eelmine postitus siis lõppes sellega, et Alar pidi mind viima pubituurile. Seal me ka ilusti käisime. Mis ometi toimub meie pubimaailmas. Noored laamendavad, joovad, muusika käib nii kõvasti, et jääb kurdiks, Alar ütles konkreetselt, et jube läbu on igal pool. Päris kurb kohe. Vanainimesed igatahes lõpetasid oma õhtu meie lemmik Swissotelis, Horisonti baaris 30. korrusel. See on ikka üks väga tore koht seal, joogivalik on super hea. Alar muidugi ütleb, et eino ega see nüüd nii eriline ka ole, aga kui tahaks kuskile pubisse minna, siis see on küll kohutav. Aga siis see Horisont. Siin on päeval tehtud pilt. Joogikaart on väga muljetavaldav sellel kohal. Võtame näiteks sellise joogi nagu Singapore sling, ma ei teagi, kas Eestis kuskil mujal seda pakutakse, aga kuna mulle see väga maitseb, siis oli ikka väga hea üllatus küll seda sealt valikust leida. No ja kokteilid on ikka korraliku kangusega, mitte nii, et

Alar sai aasta vahepeal vanemaks, nagu ikka, on meie peres sünnipäevanädalad ja iga päev on pidupäev. Mulle nii meeldib nii! Aga samas hakkab mulle tunduma, et lastes tekitab see hoopis segadust, kui ema mitu hommikut järjest kamandab lapsed sünnipäevalaulu laulma ja siis kinke ka saab kogu aeg. Lisaks, sel aastal me vist kolm õhtut järjest jõime alkoholi :D Tavaliselt ikka sellist asja ei ole, kui, siis minu sünnipäevanädalal :P Aga selle laste segadusega seoses, nad näiteks tulid nädal varem Alarit isadepäeval õnnitlema. Pühapäeva hommik ja magamistoa uks lükatakse kinni, vaikselt tegutsetakse teises toas ja siis millalgi tulid muside ja kallide ja joonistatud kaartidega meile voodisse ja soovisid head isadepäeva. Lambist. No ja siis meie ka lambist, läksime kinno ja tähistasime isadepäeva nädal varem. Õigel päeval poleks kuskile nagunii trügima mahtunud :) Pealegi, emadepäeva ju ka tähistasime sel aastal nädal varem :D Kingitustest siis nii palju, et Alar sai hästi palju igasugu joo

Põhjakaga on meil juba omad naljad, no ei ole suutnud lihtsalt seal käi. Kogu aeg sõidame mööda, maakodud on ju nii lähedal, aga sööma, ei saa, ei saa, sest on lapsed, ei saa, sest on kiire. Ja siis ühel päeval panime vanaemad tanki ja sõitsime Põhjakale. Tere! Eelroog oli ÜLIMAITSEV! Need marineeritu paprikad, nende eest annaks vist ühe kõrva ära :) Kitsejuust oli jumalik, kõik maitsed koos lihtsalt taevalikud! Tsirkust ja leiba. Pavlova oli nagu minu tehtud :) Väga maitsev ja hea! Eelmisel aastal korraldasin "naistega" ühissõitu Põhjakale, ei tulnud midagi välja, sel aastal pean jälle jutuks võtma, NO LÄHME KÄIME ÄRA! PS. Koht on väga populaarne, kõik ruumid oli lõunapausilt tulles hetkega rahvast täis ja pööbli hulgas oli ka paar prominenti. Hea ikka, et ise keset pimedat sügist mustade päikeseprillidega kuskil lõunat sööma ei pea :)

Mõtlesin, et peaks "home away from home" pildid üles panema siia. Minu tagasihoidlik pesa, kui olen tööl. Vannituba, paremale jääb pott ja dushinurk, korraliku suurusega on see. See on väiksem magamistuba, põhimõtteliselt seal midagi peale voodi, sisseehitatud kapi ja kahe lille ei olegi :) See on suurem magamistuba. Siin veel lisaks pisike laud ja põrandalamp. Üks terve sein on kappi täis. Elutuba. Köögis on see kitsas aken seal, kus ei ole kardinat. Kui kellelegi on üle üks paneel, võib mulle pakkuda. Siin köök, teisel pool on veel kapid, tööpind ja kraanikauss, ma ei teagi, miks sellest pilti ei teinud. Välisuksest sissetulek ehk meie koridor. Selline ta siis ongi. Korteris ei olnud peale köögimööli midagi, kõik oleme ise ostnud ja sisustanud. Algselt oli plaanis värvilisem see koht teha, aga võtime ikkagi neutraalsed toonid kõik. Alates tänasest elame me seal neljakesi. Kuna me olime kõik kolm 75% tööl, siis väga palju ajast on korter tühi

Olete olnud olukorras, kus keegi küsib asja, mida peaks teadma või siis vähemalt suutma selle leida googlest või mujalt kuskilt. Olgem ausad, vahel on lihtsam lihtsalt küsida ju, keegi teab äkki peast. No ja mina ikka ka kasutan Alarit vahel oma sõnaraamatuna, kus see asub, mis selle nimi on, millal see algas. No ja siis ühel hommikul ma küsisin Alarilt, et kle, mis kell see rong Viljandist Tallinna jõuab. Alar jõudis ohata ja siis järsku ütles, et oota, ma kohe saadan sulle :D Mina siis, et okok, ma saan ise ka järgi vaadata, aga tema ikka, et ei, oota. No ja mis ma seal e-maililt siis leidsin? http://lmgtfy.com/?q=edelaraudtee :D :D :D :D :D Aitäh, kallis, aitäh, et sa mul olemas oled! Nii armas, et sa minu eest asju ka googeldad. Ja ei, see ei ole raske :))))) Ja siis jagaks teiega veel infot :) Youtubes vahel kuulate lugu, aga seal ei ole kohta, kus saaks repeati peale panna, eks? No mina vähemalt kuulan ja siis kogu aeg vajutan aga sealt jälle mängima. Alar, mu sõnaraamat

Lennusaatjate töö pidi olema üks stressirohkemaid maailmas. Üldiselt mu stressitaluvus on väga suur ja tunnen, et töö pigem selline mõnus ja sujuv, väikeste hüpetega, mis nagu teevadki elu huvitavamaks. Enamus ajast siiski kõik "graafikus", "manuaalis", "turvaline" ja "kogetud". Mul olid kaks mõnusat tööpäeva ees, kõige mõnusam see, et olin oma hea sõbrannaga, no ja siis see oli ka mõnus, et esimesel päeval nagu ei pidanudki tööd tegema, päev pidi lõppema lõunast. Meil oli kinoplaan ja shopping, Tai restoran ja niisama chill. Hommik algab kl 0430 äratusega, püsti, riidesse, 0510 bussile. Crew tuppa jõudes tundub, et tuleb kiire ja mõnus päev, Hel-Oulu-Hel-Oulu. Kolm jalga, kl 1110 on päev läbi :) Esimene jalg oligi väga kerge ja kiire. Enne lahkumist Oulust ütles mulle gate agent et kl 11 hakkab lennujaamas tööseisak 1h, et ta ei teagi, kuidas me sealt minema saame. Mina muigan, et me jääme Oulu, aga kuidas järgmine meeskond minema saab, seda

Nagu teate, ei vaata ma üldse telekat ja nüüd saabus see hetk, kus meie armas teevee aastast 1995 sai suurest toast eemaldatud, sest ka Alar seda eriti ei vaata. Spordiuudiseid saab arvutist ka vaadata. Suures toas on nüüd siis tähtsal kohal A/V ressiiver ja vinüülimängija. Ilus on. Ammu oli aeg see telekas siit minema viia. Hundu vaatas ja küsis Alarilt, et "kas te telekat enam ei vaata ja nüüd mängite seda kommimängu või" :D :D :D hahaha, ma naersin kõvasti, tõesti-tõesti, me oleme hakanud Alariga Candy Crushi mängima, mulle tegelikult üldse ükski mäng ei meeldi, aga seda olen juba 103 taset mänginud, hea bussis sõites keerutada neid komme seal ja siis õhtul kodus ka, kui lapsed magavad, teeme Alariga võidu :) Õigemini, alguses tegime, aga nüüd on ta minust 50 levelit eespool, keegi peab tööd ka peres tegema, kommenteerin seda mina :D :D Lisaks vaatan ma havi käsul seriaali Homeland, pärast Gossip Girli teine seriaal. Meeldib väga. Poliitika, terrorism, hullus ja armastus.

Mulle meeldivad mälestused! Eriti meeldivad igasugu videod ja pildid aastaid hiljem vaadata. Üks pilt ütleb rohkem, kui tuhat sõna :) See nüüd minu arust päris paika ei pea, vahel jääb vale mulje pildist või situatsioonist ka, aga mälestusena ilusad pildid on minu arust the best! No ja nagu te teate, siis hoolitsen ma selle eest väga hästi, et oleks ikka vähemalt kord aastas fotograafil käidud. Plaanisin rabapilte juba eelmisel aastal, aga õige hetk läks mööda, sel aastal õiget hetke maha ei maganud. Spetsiaalselt sai tüdrukutele Hunterid ostetud, Alar arvas, et EI, talle ei ole neid vaja ja ta nagunii ei käi nendega, aga no oleks pidanud lihtsalt talle need ära ostma, nüüd oleme kolmed kummikutega ja üks ilma. Aga küll selle vea ka mingil uuel sessioonil parandame ;) Fotograafiks Evelin Elmest, nagu ikka. Aga see ei ole loomulikult mingi by default otsus, see on ikkagi tunne, et keegi on milleski hea ja keegi on, kes toob sinus kõige paremad küljed välja ja kes saab pildile ka emots