Lendav Põhjapõder

Olete olnud olukorras, kus keegi küsib asja, mida peaks teadma või siis vähemalt suutma selle leida googlest või mujalt kuskilt. Olgem ausad, vahel on lihtsam lihtsalt küsida ju, keegi teab äkki peast. No ja mina ikka ka kasutan Alarit vahel oma sõnaraamatuna, kus see asub, mis selle nimi on, millal see algas. No ja siis ühel hommikul ma küsisin Alarilt, et kle, mis kell see rong Viljandist Tallinna jõuab. Alar jõudis ohata ja siis järsku ütles, et oota, ma kohe saadan sulle :D Mina siis, et okok, ma saan ise ka järgi vaadata, aga tema ikka, et ei, oota. No ja mis ma seal e-maililt siis leidsin? http://lmgtfy.com/?q=edelaraudtee :D :D :D :D :D Aitäh, kallis, aitäh, et sa mul olemas oled! Nii armas, et sa minu eest asju ka googeldad. Ja ei, see ei ole raske :))))) Ja siis jagaks teiega veel infot :) Youtubes vahel kuulate lugu, aga seal ei ole kohta, kus saaks repeati peale panna, eks? No mina vähemalt kuulan ja siis kogu aeg vajutan aga sealt jälle mängima. Alar, mu sõnaraamat

Lennusaatjate töö pidi olema üks stressirohkemaid maailmas. Üldiselt mu stressitaluvus on väga suur ja tunnen, et töö pigem selline mõnus ja sujuv, väikeste hüpetega, mis nagu teevadki elu huvitavamaks. Enamus ajast siiski kõik "graafikus", "manuaalis", "turvaline" ja "kogetud". Mul olid kaks mõnusat tööpäeva ees, kõige mõnusam see, et olin oma hea sõbrannaga, no ja siis see oli ka mõnus, et esimesel päeval nagu ei pidanudki tööd tegema, päev pidi lõppema lõunast. Meil oli kinoplaan ja shopping, Tai restoran ja niisama chill. Hommik algab kl 0430 äratusega, püsti, riidesse, 0510 bussile. Crew tuppa jõudes tundub, et tuleb kiire ja mõnus päev, Hel-Oulu-Hel-Oulu. Kolm jalga, kl 1110 on päev läbi :) Esimene jalg oligi väga kerge ja kiire. Enne lahkumist Oulust ütles mulle gate agent et kl 11 hakkab lennujaamas tööseisak 1h, et ta ei teagi, kuidas me sealt minema saame. Mina muigan, et me jääme Oulu, aga kuidas järgmine meeskond minema saab, seda

Nagu teate, ei vaata ma üldse telekat ja nüüd saabus see hetk, kus meie armas teevee aastast 1995 sai suurest toast eemaldatud, sest ka Alar seda eriti ei vaata. Spordiuudiseid saab arvutist ka vaadata. Suures toas on nüüd siis tähtsal kohal A/V ressiiver ja vinüülimängija. Ilus on. Ammu oli aeg see telekas siit minema viia. Hundu vaatas ja küsis Alarilt, et "kas te telekat enam ei vaata ja nüüd mängite seda kommimängu või" :D :D :D hahaha, ma naersin kõvasti, tõesti-tõesti, me oleme hakanud Alariga Candy Crushi mängima, mulle tegelikult üldse ükski mäng ei meeldi, aga seda olen juba 103 taset mänginud, hea bussis sõites keerutada neid komme seal ja siis õhtul kodus ka, kui lapsed magavad, teeme Alariga võidu :) Õigemini, alguses tegime, aga nüüd on ta minust 50 levelit eespool, keegi peab tööd ka peres tegema, kommenteerin seda mina :D :D Lisaks vaatan ma havi käsul seriaali Homeland, pärast Gossip Girli teine seriaal. Meeldib väga. Poliitika, terrorism, hullus ja armastus.

Mulle meeldivad mälestused! Eriti meeldivad igasugu videod ja pildid aastaid hiljem vaadata. Üks pilt ütleb rohkem, kui tuhat sõna :) See nüüd minu arust päris paika ei pea, vahel jääb vale mulje pildist või situatsioonist ka, aga mälestusena ilusad pildid on minu arust the best! No ja nagu te teate, siis hoolitsen ma selle eest väga hästi, et oleks ikka vähemalt kord aastas fotograafil käidud. Plaanisin rabapilte juba eelmisel aastal, aga õige hetk läks mööda, sel aastal õiget hetke maha ei maganud. Spetsiaalselt sai tüdrukutele Hunterid ostetud, Alar arvas, et EI, talle ei ole neid vaja ja ta nagunii ei käi nendega, aga no oleks pidanud lihtsalt talle need ära ostma, nüüd oleme kolmed kummikutega ja üks ilma. Aga küll selle vea ka mingil uuel sessioonil parandame ;) Fotograafiks Evelin Elmest, nagu ikka. Aga see ei ole loomulikult mingi by default otsus, see on ikkagi tunne, et keegi on milleski hea ja keegi on, kes toob sinus kõige paremad küljed välja ja kes saab pildile ka emots

Pole ammu midagi kirjutanud :) Töötan palju, puhkan palju, olen, naudin ilma, kuulan muusikat. HAIMilt on väljas plaat, mida Alar ootas juba pikemat aega, pettuma ei pea! Terve nädalavahetuse oleme kuulanud. Vinüül tuleb ka kohe varsti riiulisse. Mõnus, mõnus, Days are gone on albumi nimi, kuidagi nii uued soundid ja käigud, mahedad hääled, täpselt plaat sügisõhtusse, klaas veini ja diivani nurka kerra tõmmata. Honey & I on minu üks lemmikuid seal plaadil, singlina ei ole veel välja tulnud, Falling teine suur lemmik. Praegu raadiod aga ketravad seda lugu: Nautige sügist! Ja et head mussi ikka tuleks ja tuleks :)

Vahel tahaks saada head burgerit, teate, burger ja kokakoola ja siis sööd nii, et lõug kastmega ja krooksud nagu Homer Simpson pärast Duffi joomist.  Eile juhtus olema päev, kus mõtlesime, et võiks olla burksipäev, aga kust head burksi saada? Mäkdoonaldsid ja hessburgerid ei ole minu erilised lemmikud, kondijahust pihv, ussidega salat, asjad, mis ei lisa eriti feimi neile ning siis need säilimised, et kuidas siis ikka need friikad ja burger säilivad kuid ja näevad välja, nagu midagi ei muutuks. Me oleme alati vähe burgereid söönud, pigem ikka pizzat :) Aga no need vähesed korrad, need siis võtame ikka kuskilt mäkist või hessist. Eile sai öeldud EI, nagu peaks seda tegema Siiri ja Viivi Saaremaalt, Ei halvale burgelile, EI siidrile ja viinale :) Vesivärava Grillis pidi saama head asja, ma tean. No sõidame siis sinna! Vaatan menüüd, siit peaks head asja saama küll. Võtsime kohe suurelt ette, Alarile Monster Burger, minule mädarõikaburger, Hundule kanaburger ja Maiale juustuburger. Kui te