Lendav Põhjapõder

San Franciscosse jõudsime hilisõhtul ja sõitsime kohe hotelli. Hotell oli mul valitud "odav", aga samas kesklinnale lähedal, tahtsin tegelikult korralikku hotelli panna, aga Alar ütles, et ah, läheme ainult magama ja hommikul kohe minema ja nii ma siis broneerisingi Union Square Plaza Hotel. Tegelikult 90€ ei ole odav (teine hotell oli 140€, mis ma tahtsin) ja hotelli jõudes ma muidugi kirusin ennast seaks, et ma oma esimest valikut ei broneerinud. Ajad, kus ma võin ükskõik millises hotellis magada, peaasi, et oleks voodi ja dush, on möödas, ma ei taha enam!! Ma tahan korda, ma tahan puhtust, ma tahan mugavust, ma olen vist vanaks jäänud... No ei viitsi lihtsalt räämas kohtades olla, Alar muidugi, et mis siin viga on, kõik on tipp-topp ja suur voodi ja bla bla, aga mina saagisin seal ikka õhtul ja hommikul tõmbasin jälle sae käima :) Kõik on räpane! Ainuüksi neid vaiba pilte vaadates, tuleb jälle kananahk ihule. Never again! Aga ok, läheme siit hotelli juurest nüüd edasi, ol

Minu koduspordiklubi on Zelluloosi ja kuna see on terve augusti remondis, siis mõtlesin teha spordiklubide-hoppingut :) Iga päev võtta ette erinev spordiklubi ja trenn ning kuna ma juba nii luuramas olen, siis mõtlesi siia ka kirja panna oma kogemused, pärast hea meenutada. Solarise MyFitness - BodyPump, treener Viktor Eksi. Solarises olen ma käinud mitmeid kordi, aga esiti ei suutnud küll ette kujutada, kus seal see MyFitness siis olla võiks. Õnneks olid kohe sildid, mis suunasid Nokia Konterdihoone trepist alla ja seal juba ma soprdiklubi ka silmasin. Proovitreeningusse pidi eelmisel päeval registreerima ja hinnaks oli 3€. Sõbralik naisterahvas seletas kiirelt, kus asjad on ja andis mulle kätte tabaluku kapi jaoks, magnetkaardi, millega väravatest liikuda, mingi paberlipiku, mille pidi treenerile andma ja soovis head treeningut. Kõik on väga uus ja puhas ja korras. Head suured peeglid riietusruumis, kappides kaks riidepuud asjade jaoks jne. Panin kiirelt riidesse ja läksin sa

Kanadas olles pakkus Dagne mulle väga erilise asja välja: et kui ma tahaks, siis ma saaks omale personaalsed kõrvatropid lasta teha. Päriselt või?! Ta nimelt töötab kohas, kus tehakse sinu kõrva järgi näiteks kõrvaklappe või siis magamiseks troppe või töölkäimiseks, nagu minul vaja läheks. Mul endal on apteegist ostetud silikoonist kõrvatropid olemas, nagu spiraalid, aga nendega on ikka see, et mingil hetkel hakkab ebamugav ja siis võtan ära. Nüüd siis selline pakkumine ja ma haarasin kohe kinni pakkumisest. Nii me siis ühel hommikul Dagnega ta tööle kaasa läksimegi. Kõigepealt pandi istuma ja võeti mu andmed ja uuriti igasugu muid asju ja veel, et mis tööd ma teen :) Jajah, sulle neid kindlasti vaja :D Siis tehti kõrvast jäljend. See käis siis nii, et pandi pisike tükk vatti kõige põhja, no tegelikult vist oli midagi porolonilaadset, sellel oli siis niit küljes, mis kõrvast välja jäi. Ja siis edasi lasti kõrv mingit möginat täis ja minut aeg ei tohtinud midagi liig

Vancouver-Seattle plaanisime sõita rongiga, aga kui nüüd päris aus olla, siis ega see kõige parem mõte ei olnud. Rongisõit oli lihtsalt kohutav ajaröövel, rongid sõidavad aeglasemalt, kui meil Eestis. Ühesõnaga, teekond oli 4h, kui autoga oleks aanud ahe tunniga ja lennukiga 30min-ga. Aga nüüd on meil see kogemus ka olemas ja kui Euroopas avatakse ikka üha rohkem kiirrongi-liine, siis Ameerika on selles suhtes väga tagurlik. See kogu liin võtaks siis umbes päev aega, et läbi sõita. Tegin ühe pildi meist rongis ka: hommikusöök rongis, maapähklivõi-võileib, öfkoors :) Rong sõitis mööda mere äärt ja aknast avanes taas ilus vaade: Samal ajal meiega oli ühes vagunis poissmeeste õhtu käimas, Seattles nägime neid ka, huvitav mõte iseenesest. Seattle postitus tulebki rohkem pildiline, sest meil oli plaan linnas ainult päev olla või mis päev, loetud tunnid. Kogu linna käisime jalgsi läbi, kotid järgi lohisemas :)  Esimene sihtkoht oli Space Needle ja nii

Raharöövlist taksojuhist lahti saanuna, läksime Air Canada lennuga Vancouverisse. Jõuame lennujaama, kassa pole veel lahti, ok, tehti 5min hiljem, Newarki lennujaam on tühi :) Etteruttavalt olgu öeldud, et lennujaamadesse ei pea minema kolm tundi varem! Kõikides lennujaamades, kus käisime, saime 30min või vähemaga turvast läbi ja siis istusime lennujaamas ülejäänud kaks tundi! Jah, ka LAX (LosAngeles) lennujaamas on asjad lihtsalt nii hästi organiseeritud, et kolmetunnine ajavaru ei ole tõesti vajalik. Aga ma siis ostsin Vancouveri lendu oodates USA klatsiajakirju ja oma suuri lemmikuid, maapähklivõi-shokolaadi topsikesi, Reese'seid ja krõbistasime neid. Esimene ost üldse NY-s olid ka peanutbutter kommid :) Ma pole vist kunagi nii palju maapähklivõid söönud, kui selle kahe nädala jooksul, ükski päev ei möödunud ilma Reese'seta. Ma olen blogis nendest oma lemmikutest varem ka kirjutanud, aga parimat maiust minu jaoks maailmas ei ole :) Usa reis, aga miks Vancouver? Tegeliku