Otse põhisisu juurde

Happiness is not a destination, it is a way of life.

Ma olen suurema osa oma elust kulgenud. Uskunud, et juhtub see, mis juhtuma peab. Uskunud, et .... ma ei teagi, mida ma uskunud olen. Mul ei ole andeid, minust ei saa pärast fotoaparaadi ostu staarfotograafi, ma ei oska lihtsast kleidist teha paari võttega erilist asja, mul on ausalt öeldes probleeme enda meikimisegagi :D Aga kõigile ei antagi. Kas ma selle pärast olen õnnetu, kui mu käest küsitakse, et mis su hobid on ja ma ei oska vastata? Ei ole. Mul ei ole hobisid. Minu hobiks on mu töö ja mulle meeldib nii. Minu hobiks on mu mees, mu lapsed ja klaas vahuveini :P :D Mu hobiks on sõbrannaga pläkutamine või söögitegemine. Mu hobiks on ka kodus vaikne kulgemine. Lihtsalt. Niisama. Ja ma ei tunne ennast isegi halvasti mitte, kui ma olen terve päeva maha molutanud, sest see on hetkel mu selle hetke sooviks ja vajaduseks ja seda ma siis ka teen. Miks ma sellest kirjutan? Mul oli üle mitme aasta 1,5 nädalat masendust. Miks suvi ei tule, miks lapsed jonnivad, miks ma tahaks süüa 1kg torti korraga ära ja ei suuda piiduda killuga, miks ma reageerisin situatsioonile nii halvasti, miks ma praegu seda ütlesin, miks kõik mulle närvidele käib jne jne. Täna rääkisin kõigest sõbrannale ja nii hea oli rääkida. Koguda mõtted, rääkida kuulajale ja sellega seos kuidugi omale kõik selgeks mõelda. Ma ei tea, mis see oli, see sai selgeks. Millal see jälle tuleb, ei tea, aga loodan, et mitte. Või kui ta tuleb, siis mingu ruttu. Elu ei ole ideaalne, kui oleks, oleks igav. Elu on mõnus, täpselt selline nagu iga inimene selle ise teeb. Vahel on elu lill või siis nagu sitt, et kogu aeg perses (pardon my french), aga sellest ei tohiks kohkuda, igas halvas on midagi head ja vastupidi, pärast mõõna tuleb tõus ja pill tuleb pika ilu peale nagunii. Aga nii on. Ja ma tahan, et ka minu lapsed saaksid sellest aru ja näeksid, milline elu tegelikult on, mitte nii, et kuvad neile pildi ette õnnest, armastusest ja ideaalsest maailmast. Ma tahan, et nad saavad aru, et elu ei ole sihtkohta jõudmiseks, elu on elamiseks. Ja kui kellelegi ei meeldi, siis so what!

Aitäh kuulamast :)

EDIT: Üks teeseldud nägu tüdimusest siia ka :)


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Billund - Legoland

Meie tüdrukud on suured Lego klotside fännid, ehitavad kogu aeg ja see aeg, mis üle jääb, räägin mina et kotsid tuleb kokku korjata. Mingi aeg olid meil klotsid ka värvide järgi sorteeritud, et oleks lihtsam tükke leida, aga nüüd on nad jälle kõik ühes rõõmsas pundis ja mitmes erinevas kastis. Lego ruulib! Ja kuna juhtus selline õnnetu asi, et ma ei saagi minna Hundu lasteaia lõpetamisele, siis tuli kiirelt otsus, et me peame ise korraldama mingi ürituse, mis jääb meenutama lasteaia lõppu ja kus olin ka mina. Lähme Taani Legolandi! Tüdrukutele mõttest rääkides hüppasid nad üles-alla ja ei jõudnud ära oodata, millal reis kätte jõuab. Umbes kuu enne reisi hakkasin ma hotelli broneerima ja hind lõi algatuseks ikka pahviks küll. Vaatasin nii Lego hotelli kodulehelt kui ka booking.com, aga hinda kuidagi soodamaks ei saanud. Vaatasin veel lähiümbruses olevaid hotelle, aga ega nende hinnad mõistlikumad olnud. Võib vist öelda küll, et lisaks lollidele, tuleb ka lapsevanematelt raha ära võtta!

AK uudised

Kas teile ei tundu, et diktorit peab natuke heledamaks keerama? Ma ei näe teda igatahes :) Kadri Hinrikus on vist unustanud, mis Peep Taimlaga juhtus :D Mõõdukus, ikka mõõdukus! Kahjuks pole pilti võtta, milline Kadri hetkel välja näeb, panen Peebu pildi :P

Pavlova

Uusmeremaalased ja austraallased on juba sada aastat vaielnud ühe tordi loomisloo pärast, kes siis ikkagi, millal ja kus. See tort on Pavlova, loodud kuulsa Anna Pavlova auks, aga mis riigi kokk see oli, kes selle retsepti välja mõtles, selles ongi vaidluskoht. Tort on vaidlemist väärt, olgem ausad, mina vaidleks kogu hingest selle eest. Besee, vahukoor, maasikad, mõnus suvemaius. Või miks ma mitte sügisel või talvel või hoopisi kevadel? Pavlova on minu lemmik. Ma teen seda tihti ja minu arust üks kõige lihtsamaid kooke. Ja siis täna ei läinud mul munad piisavalt vahtu. Esimest korda 5 aasta jooksul. Ma ei tea, mis valesti läks, äkki oli see väike tilk munakollast, äkki liiga palju korraga pandud suhkurut. Kes teab. Aga jah, täna ma tegin lausa kaks Pavlovat. Üks on seest fluffy, pealt krõbe ja teine on pannkook, ma isegi ei kujuta ette, mis ta seest olla võib, homme proovin :) Pildilt tunduvad nad praegu ühesugused, aga pealmine on siis kõrge ahjuplaat ja äkki selle pärast tundu