Kõigepealt pean alustama draamast, mis see elu ilma nendeta ikka on :) Ma olen juba varem ka öelnud, et pärast fotoaparaadi ostu ei saa minust fotograafi ega ka pärast pintslite ostu kunstnikku. Aga mõnele see siiski kohale ei jõua, kõik on ju õppimise asi. Mhmh. Ok, Alar on mulle juba pikka aega püüdnud seletada fotomaailma külgi ja tahke ja nurki ja värki. Kuulan, proovin, jajah, oot, kuidas see käiski, aa, nojah. Ma olen püüdnud! Ausalt. Asjast, mis mind tegelikult absoluutselt ei huvita. Vahetult enne Londoni reisi tuli Alar ja tegi mingi kontrolli, et nii, kui oled väljas siis iso see ja kui toas siis see ja ma-ei-tea mis asjad veel. Noh, et Londonis saaks ikka häid pilte teha. Autoga ei saa ju teha, eksole, eiei. Ok, see selleks. Londonis siis pildistan seal, ühte- ja teistpidi, juhe jumala koos, keegi kaaslastest ka aidata ei oska, tegin ikka autoga ka, mis seal salata. Fucking emotsioonid ja asjad kõik möödas enne, kui ma selle fucking ISO paika saan ju!! Aga ei, ma ikka üritan, kuigi mast täiega maas. Kui koju tulin, siis ega me nagu pilte üldse arutada saanudki, käisime maal ja siis ma jälle tööle ja siis kui juba naistepäev ka möödas oli ja mul jälle vabad päevad tulid, siis saabus selline rahulik õhtu, kus Alar ütles, et ta vaatas, et ma olen Londonis pilte ka teinud. No shit Sherlock, noh! Mul oli nii hea tunne öelda, et jaa, vaata, kui vähe ma autoga tegin ja kui tubli ma ikka olen ja blabla, kui siis Alar ütleb, et need autoga pildid olid ainukesed normaalsed pildid, ülejäänud pask. Ok, selline see lõpp nüüd ei olnud, härrasmees oskab ikka palju mõnusamalt seda sõnastada, mitte nagu mina, et otse. AH!? Mu seest purunes kõik mitmeks tükiks, mis sellest, et välja ei tulnud, nii ei tohiks ikkagi öelda. Aga tema arust on see selles, et ma olen pealiskaudne ja ei pinguta piisavalt, tema ikkagi õpetab mind jne jne. Oijah. Ma olin ikka väga õnnetu. Jah, tal oli õigus, pildid olid absoluutne sitt, ma ju näen ise ka, aga nii mulle seda öelda :(( Ja naistepäevaks lilli ka ei toodud ja :( Ning kui ma neid siis tol õhtul nõudsin, et näe, lilli ka ei too, siis oli umbes nii, et mis lilli, sünnipäevaks saad lilled. No selge värk, eks. Õhtul kodus me ei rääkinudki rohkem. Me ei ole tegelikult üldse sellised, vaidlused käivad elu juurde, aga nii, et õhtu otsa ei räägi ja hommikul ma teesklen veel magajat ja ootan, et Alar kodust ära läheb, no see on ikka klass omaette. Aga nii haiget tegi see, tegelikult ikka veel teeb. Ja kui ma nüüd selle fotoka peaks veel korra kätte võtma, siis millegi muuga ühtegi pilti ei tee, kui AINULT AUTOGA! Kapish!? Ja mis te mõtlete, et ma selle naistepäeva asja jätsin ka niisama või? Ei, käisin poes ja leidsin mustad balleriinad ja ostsin ära. Tõin karbi koju ja andsin Alarile, et näe, kingi need nüüd mulle naistepäevaks. Mille peale siis öeldi, et päris kallid kingad on. On jah, oleks lilled toonud, oleks odavamalt läbi saanud :)
Nüüd siis ammu lubatud Londoni postitus koos nende kohutavate piltidega. Alustame algusest. Reisiseltskond oli meil sel korral hard-core shoppajad Liska ja Kaups, mina ja Monna, umbes nii me oleme ostlemise pigeritta panduna. Liska ja Kaups tulidki ainult shoppama, minul ja Monnal oli ilumessi plaan ka. 21 veebruar algas minule Ivalo edasi-tagasi lennuga ja teistele kolmele TLL-HEL laevasõiduga. Kohtusime kl 15 lennujaamas. Mina ja Monna oleme talvejopede ja kummikutega (ikkagi Inglismaa ju), Kaups ja Liska nagu Pariisi suvitajad, õhukesed jakid ning unistus õitsvatest kirssidest ja kevadest.
Lennureis läks kiirelt ja mugavalt, kohalejõudes ootas meid 2C ja kõva tuul. Prrrr. Esimese asjana kohe rongipiletit ostma ja Merlini juurde. Rongipiletid on soodsamaks läinud, oli lausa pakkumine on 4 for 2, seega maksime kahe pileti eest 20 naela ja saime 4 piletit selle eest. 1,5h hiljem olime oma kohvrite ja külmunud ninadega Merlini juures. Mis, kuidas, kes, kuhu. Plaan sai paika nii, et läheme kõik esialgu sööma ja siis hakkame asjadest lähemalt rääkima. Läksime gurmeeburgerisse, mille nime ma enam ei mäleta, aga peab ütlema, et see on vist olnud parim burger, mida ma kunagi söönud olen. Medium rare loomalihapihv vahel, kaste, salat, sai, nämmi! Joogiks sai võetud mingi ingveri laimi fizzy drink, super! Kõht täis, sai mindud Merlini juurde magama, järgmiseks päevaks olid suured plaanid ees. SHOPPING!
Usute või mitte, aga me shoppasime hommikul kella 11st kuni kella 20ni :) Nagu mida värki?! Ma ei tea, kuidas see võimalik oli, aga nii ta oli. Ostukeskuseks oli Westfield Stratford Citys. Ja kui te arvate, et me saime selle ajaga kõik läbi käidud, siis te muidugi eksite, väga väike osa sai sellega läbi käidud :D Pilte ma ei teinud, no mis ma seal ikka nii väga pildistan, aga VS poest pidi ikka paar klõpsu tegema.
Kas usute, kui ma ütlen, et ma ei ostnud sealt midagi? Hehe, aga ma ei ostnudki. Ei olnud kuidagi midagi või kui oligi, siis ühe hind oli kallis ja 5 ma ei vajanud ja Monnat ma ka kuidagi nõusse ei saanud, et mina ostan kolm ja sina kaks ja siis ma mõtlesingi, et ah, las olla. Küll aga saime Monnaga kaubale Gilly Hicks Sydney poes, kus aluspüksid maksid 10 naela paar, 5 paari aga oli 25 naela :) Minu nunnud suveks:
No loomulikult astusin sisse ka Superdry poodi ja kui nüüd päris aus olla, siis ostsin sealt ühe roosa kampsuni, millega ma vist juba kolm nädalat järjest käin :D :D :D Nii pehme ja soe ja kena.
Superdryst saigi vist kõige rohkem asju ostetud. Kampsuni ja maika ja pikkade varrukatega pluusi, Alari sai omale uued Superdry teksad ka. Liska ja Kaups jätsid ka poodi väikese varanduse, jope ja dressikas ja mitu paari teksaseid ja polo särk ja ... äkki oli midagi veel :) Monna vaatas ja ütles, et pole tema maitse :D
Väike paus Monnaga, mis oli väga tema maitse :)
Kojuminekul juhtus veel üks tore lugu. Võtsime teist õhtut järjest ostukeskuse juurest takso. Istume Monnaga sisse, mõlemal 10 kotti käes, otsin kotist paberit, kus siis Merlini aadress ja telefon ja muud asjad ja hakkame sõitma. Teame, et taks on 6 naela. Tüüp siis sõidab ja 5min hiljem, on meil 6 naela ees ja oleme ikka veel ostukeskuse juures, samas kohas lausa. Mina siis hakkasin kohe ruigama, et mis toimub, 6 naelaga peaks me juba kohal olema, et eile olime jne. Tüüp kohe, et ei saa olla, praegu on öö-taks ja siis see on Black taxi ja, kamoon, eile me tulime veel hiljem ja oli ka black taxi. Unusta ära, üle 6 naela ei saa. Mis te tahate MIND petta või :D :D Now way! Kui kohale jõudsime, siis pakistaalne räägib, et ärge mõelga et ma round the bush sõitsin, et ta pidigi selle ringi seal tegema jne. Hehe, yeah, right.
Pärast seda hullu päeva ja taksojuhti, oli Merlinil meile aga väike plaan. Sööma ja dringile. Mis kohaga tegu? No selline fancy koht on. Kuidas palun? No ikka kleidiga ja ülikonnaga. Issand jumal, aga meil monnaga mõlemal ainukesed jalanõud KUMMIKUD!! Merlin siis vaatas meid ja, no pilk heaks ei kiitnud, aga mis tal üle jäi. Sorry Merliino :) Koht ise:
Menüü õhtuks:
Posh söögikoht ja mitte nii poshid naised:
Menüüs oli selline asi nagu Estonian Beer, mida me siis loomulikult ka tellisime ja toodi Viru õlut :) Teadke siis, et keset Londoni äri-eliiti, otse Bank underground stationi juures, saab Eesti õlut!
Carpacchio:
Mina sõin parti (ülla-ülla). Jammmiii!! Tõsiselt hea oli!
See oli minu arust kana
Ja see ilmselgelt mingi kala :D
Tiramisu:
Koht ise oli tõeliselt shikk. Teenindus kinnastega, vaade Londoni ärimajadele ja kõige kõrgemale hoonele. Kleindid olid ülikondade ja peokleitidega, seljas paljas, litrid, lipsud. Õhtu jooksul tehti seal ka üks abieluettepanek, väga mõnus koht. Ja kujutage siis meid seal ette. Kummikutega :D Arve ei olnud sellise koha kohta kõige suurem, Eesti hindadele võib isegi alla jääda :S Kui haigelt kõik ikka paigast siin ära on. Üks kokteil, klaas vahuveini, kaks klaasi veini ja siis eelpoolmanitud toidud pluss jootraha, 50 naela.
Meie seltskond:
Edasi põrutasime joogibaari SushiSamba. See koht asus Heron Toweri 38 ja 39 korrusel.
Minu suurepärase kvaliteediga pilte ka teile öisest vaatest.
Treppide kohal:
Kojujõudmiseks võtsime takso, kukkusime vist kõik vooditesse, järgmine päev juba ootas meid. Kodutänav:
Äratas meid telefonihelin, Liska ja Kaups, et noh, mis magate, poodidesse :D :D :D Are you for real!? Pesema ja varsti olimegi jälle poodides. Sel korral otsustasime nii, et võtame ikka hop-on-hop-off bussi ka, vaatame ja kuulame turistivärki. Ja kui mõnda kohta näeme, kus tahame maha hüpata, siis hüppame. Päev mööduski jälle shopates ja siis bussis :D
Õhtuks maandusime jälle ühte baari, Stawberry Moons West End :D Seal töötas Monna õde ja kusjuures, tuli välja, et seal oli Merlini ja Roberto esimene kohting olnud aastaid tagasi :)
Joogid oli 50% off, osad söögid ka. Ma ei tee nalja, aga me jõime igaüks vähemalt 4 jooki, tugevamad meist ka 6 :D Joogid ei olnud lahjad, ärge seda arvake ;)
Sealt siis põrutasime metrooa koju, jäänud oli veel viimane päev ja Ilumess :)
Nagu juba ka öeldud, Kaups ja Liska jätsid selle vahele, nemad läksid Westfieldi shoppama :D :D :D
Jälle üks tore lugu taksojuhiga, sel korral hindu :) Me olime oma suurte kohvritega ja vaja oleks olnud sõita, bussiga kaks peatust, metrooga peatus ja siis rongiga ka veel peatus või kaks. Koht ise oli väga lähedal, aga transpordiühendus mitte nii hea. Mõtlesime, et võtame takso. Merlin helistas kohta, kus oli süsteem, et ütled, kuhu sa soovid minna ja siis öeldake, et palju see maksma läheb, öeldi, et 15 naela. No lähme taksoga. Sõidame ja sõidame, kui umbes 1km enne messikeskust hakkab suur ummik. Taksojuht pobiseb midagi, aga me ei tee välja. 5min läheb mööda ja taksojuht hakkab rääkima, et ummik on ja siit ei ole üldse pikk ma minna, et kas te jala ei taha minna. Me siis seal, et misasja, külm on ju ja meil aeg ju on ja ah, las sõidab. Tüüp muidugi ei olnud rahul. 5min hiljem jälle vingub seal, et näe, siit on juba nii lühike maa minna, Madam, please!! :D :D Hahaha, nii naljakas oli. Ma ütlesin, et ok, läheme maha, aga maksame 10 naela. Ei, see ka ei sobinud. No siis sõida edasi, mis kaupled. Lõpuks me siis ikkagi umbes 200m enne messikeskust läksima maha, kui ta jälle seal anuma hakkas :D Koomik.
Viimase oli nii suur väljapanek, et mine hulluks. Üldmulje aga nii hea ei olnud, kui aus olla. Väga lohakil kõik ja tegin lausa pilti :) Pildilt tundub muidugi kõik ilus ja puhas, aga ei olnud nii, määrdunud ja lohalik. Vasakul on näha ka, kasutatud salfakas ja magic mitt. Ei saanudki aru, miks selline asi seal tekkida oli lastud. Eestis on selles suhtes ikka väga teisiti need asjad. Aga ütleme nii, et seal olid tooted PALJU odavamad. BB kreem näiteks, mis siis on 53€, oli seal 37€. Ja seda kõikide asjadega nii. Kahjuks.
Lõppu siis ka silmailu. Vot nende piltidega oligi see, et fucking paljas mees läheb juba minema, enne, kui mina oma pildi tehtud saan. Liiga tume, liiga hele, ah!! ISO see ja teine! Ta oli seal ikka palju mõnusamates poosides, kui need, mis ma pildile sain :S Aga no, mis ma ikka virisen, head vaatamist :P
Selline see meie seekordne reis oligi :) Hea oli jälle Eestisse tulla. Meie pisikesi autokogumeid ei saa ummikuteks nimetada, inimesed on aeglased, mitte ei jookse terve aeg nutitelefon ühes ja maksapraad teises käes. Aega jääb ikka palju rohkem üle elamiseks, kui seal. Välismaal on mõnus, aga kodus on kõige parem!
Nüüd siis ammu lubatud Londoni postitus koos nende kohutavate piltidega. Alustame algusest. Reisiseltskond oli meil sel korral hard-core shoppajad Liska ja Kaups, mina ja Monna, umbes nii me oleme ostlemise pigeritta panduna. Liska ja Kaups tulidki ainult shoppama, minul ja Monnal oli ilumessi plaan ka. 21 veebruar algas minule Ivalo edasi-tagasi lennuga ja teistele kolmele TLL-HEL laevasõiduga. Kohtusime kl 15 lennujaamas. Mina ja Monna oleme talvejopede ja kummikutega (ikkagi Inglismaa ju), Kaups ja Liska nagu Pariisi suvitajad, õhukesed jakid ning unistus õitsvatest kirssidest ja kevadest.
Lennureis läks kiirelt ja mugavalt, kohalejõudes ootas meid 2C ja kõva tuul. Prrrr. Esimese asjana kohe rongipiletit ostma ja Merlini juurde. Rongipiletid on soodsamaks läinud, oli lausa pakkumine on 4 for 2, seega maksime kahe pileti eest 20 naela ja saime 4 piletit selle eest. 1,5h hiljem olime oma kohvrite ja külmunud ninadega Merlini juures. Mis, kuidas, kes, kuhu. Plaan sai paika nii, et läheme kõik esialgu sööma ja siis hakkame asjadest lähemalt rääkima. Läksime gurmeeburgerisse, mille nime ma enam ei mäleta, aga peab ütlema, et see on vist olnud parim burger, mida ma kunagi söönud olen. Medium rare loomalihapihv vahel, kaste, salat, sai, nämmi! Joogiks sai võetud mingi ingveri laimi fizzy drink, super! Kõht täis, sai mindud Merlini juurde magama, järgmiseks päevaks olid suured plaanid ees. SHOPPING!
Usute või mitte, aga me shoppasime hommikul kella 11st kuni kella 20ni :) Nagu mida värki?! Ma ei tea, kuidas see võimalik oli, aga nii ta oli. Ostukeskuseks oli Westfield Stratford Citys. Ja kui te arvate, et me saime selle ajaga kõik läbi käidud, siis te muidugi eksite, väga väike osa sai sellega läbi käidud :D Pilte ma ei teinud, no mis ma seal ikka nii väga pildistan, aga VS poest pidi ikka paar klõpsu tegema.
Kas usute, kui ma ütlen, et ma ei ostnud sealt midagi? Hehe, aga ma ei ostnudki. Ei olnud kuidagi midagi või kui oligi, siis ühe hind oli kallis ja 5 ma ei vajanud ja Monnat ma ka kuidagi nõusse ei saanud, et mina ostan kolm ja sina kaks ja siis ma mõtlesingi, et ah, las olla. Küll aga saime Monnaga kaubale Gilly Hicks Sydney poes, kus aluspüksid maksid 10 naela paar, 5 paari aga oli 25 naela :) Minu nunnud suveks:
No loomulikult astusin sisse ka Superdry poodi ja kui nüüd päris aus olla, siis ostsin sealt ühe roosa kampsuni, millega ma vist juba kolm nädalat järjest käin :D :D :D Nii pehme ja soe ja kena.
Väike paus Monnaga, mis oli väga tema maitse :)
Kojuminekul juhtus veel üks tore lugu. Võtsime teist õhtut järjest ostukeskuse juurest takso. Istume Monnaga sisse, mõlemal 10 kotti käes, otsin kotist paberit, kus siis Merlini aadress ja telefon ja muud asjad ja hakkame sõitma. Teame, et taks on 6 naela. Tüüp siis sõidab ja 5min hiljem, on meil 6 naela ees ja oleme ikka veel ostukeskuse juures, samas kohas lausa. Mina siis hakkasin kohe ruigama, et mis toimub, 6 naelaga peaks me juba kohal olema, et eile olime jne. Tüüp kohe, et ei saa olla, praegu on öö-taks ja siis see on Black taxi ja, kamoon, eile me tulime veel hiljem ja oli ka black taxi. Unusta ära, üle 6 naela ei saa. Mis te tahate MIND petta või :D :D Now way! Kui kohale jõudsime, siis pakistaalne räägib, et ärge mõelga et ma round the bush sõitsin, et ta pidigi selle ringi seal tegema jne. Hehe, yeah, right.
Pärast seda hullu päeva ja taksojuhti, oli Merlinil meile aga väike plaan. Sööma ja dringile. Mis kohaga tegu? No selline fancy koht on. Kuidas palun? No ikka kleidiga ja ülikonnaga. Issand jumal, aga meil monnaga mõlemal ainukesed jalanõud KUMMIKUD!! Merlin siis vaatas meid ja, no pilk heaks ei kiitnud, aga mis tal üle jäi. Sorry Merliino :) Koht ise:
Menüü õhtuks:
Posh söögikoht ja mitte nii poshid naised:
Menüüs oli selline asi nagu Estonian Beer, mida me siis loomulikult ka tellisime ja toodi Viru õlut :) Teadke siis, et keset Londoni äri-eliiti, otse Bank underground stationi juures, saab Eesti õlut!
Minu arust see eelroog tuli meile menüüväliselt lisaks.
Carpacchio:
Mina sõin parti (ülla-ülla). Jammmiii!! Tõsiselt hea oli!
See oli minu arust kana
Ja see ilmselgelt mingi kala :D
Tiramisu:
Koht ise oli tõeliselt shikk. Teenindus kinnastega, vaade Londoni ärimajadele ja kõige kõrgemale hoonele. Kleindid olid ülikondade ja peokleitidega, seljas paljas, litrid, lipsud. Õhtu jooksul tehti seal ka üks abieluettepanek, väga mõnus koht. Ja kujutage siis meid seal ette. Kummikutega :D Arve ei olnud sellise koha kohta kõige suurem, Eesti hindadele võib isegi alla jääda :S Kui haigelt kõik ikka paigast siin ära on. Üks kokteil, klaas vahuveini, kaks klaasi veini ja siis eelpoolmanitud toidud pluss jootraha, 50 naela.
Meie seltskond:
Minu suurepärase kvaliteediga pilte ka teile öisest vaatest.
Treppide kohal:
Kojujõudmiseks võtsime takso, kukkusime vist kõik vooditesse, järgmine päev juba ootas meid. Kodutänav:
Äratas meid telefonihelin, Liska ja Kaups, et noh, mis magate, poodidesse :D :D :D Are you for real!? Pesema ja varsti olimegi jälle poodides. Sel korral otsustasime nii, et võtame ikka hop-on-hop-off bussi ka, vaatame ja kuulame turistivärki. Ja kui mõnda kohta näeme, kus tahame maha hüpata, siis hüppame. Päev mööduski jälle shopates ja siis bussis :D
Lõuna:
Õhtuks maandusime jälle ühte baari, Stawberry Moons West End :D Seal töötas Monna õde ja kusjuures, tuli välja, et seal oli Merlini ja Roberto esimene kohting olnud aastaid tagasi :)
Joogid oli 50% off, osad söögid ka. Ma ei tee nalja, aga me jõime igaüks vähemalt 4 jooki, tugevamad meist ka 6 :D Joogid ei olnud lahjad, ärge seda arvake ;)
Sealt siis põrutasime metrooa koju, jäänud oli veel viimane päev ja Ilumess :)
Nagu juba ka öeldud, Kaups ja Liska jätsid selle vahele, nemad läksid Westfieldi shoppama :D :D :D
Jälle üks tore lugu taksojuhiga, sel korral hindu :) Me olime oma suurte kohvritega ja vaja oleks olnud sõita, bussiga kaks peatust, metrooga peatus ja siis rongiga ka veel peatus või kaks. Koht ise oli väga lähedal, aga transpordiühendus mitte nii hea. Mõtlesime, et võtame takso. Merlin helistas kohta, kus oli süsteem, et ütled, kuhu sa soovid minna ja siis öeldake, et palju see maksma läheb, öeldi, et 15 naela. No lähme taksoga. Sõidame ja sõidame, kui umbes 1km enne messikeskust hakkab suur ummik. Taksojuht pobiseb midagi, aga me ei tee välja. 5min läheb mööda ja taksojuht hakkab rääkima, et ummik on ja siit ei ole üldse pikk ma minna, et kas te jala ei taha minna. Me siis seal, et misasja, külm on ju ja meil aeg ju on ja ah, las sõidab. Tüüp muidugi ei olnud rahul. 5min hiljem jälle vingub seal, et näe, siit on juba nii lühike maa minna, Madam, please!! :D :D Hahaha, nii naljakas oli. Ma ütlesin, et ok, läheme maha, aga maksame 10 naela. Ei, see ka ei sobinud. No siis sõida edasi, mis kaupled. Lõpuks me siis ikkagi umbes 200m enne messikeskust läksima maha, kui ta jälle seal anuma hakkas :D Koomik.
Kõige suuremas väljapanekud muidugi Guinot ja Jane Iredale.
Lõppu siis ka silmailu. Vot nende piltidega oligi see, et fucking paljas mees läheb juba minema, enne, kui mina oma pildi tehtud saan. Liiga tume, liiga hele, ah!! ISO see ja teine! Ta oli seal ikka palju mõnusamates poosides, kui need, mis ma pildile sain :S Aga no, mis ma ikka virisen, head vaatamist :P
Selline see meie seekordne reis oligi :) Hea oli jälle Eestisse tulla. Meie pisikesi autokogumeid ei saa ummikuteks nimetada, inimesed on aeglased, mitte ei jookse terve aeg nutitelefon ühes ja maksapraad teises käes. Aega jääb ikka palju rohkem üle elamiseks, kui seal. Välismaal on mõnus, aga kodus on kõige parem!
Kommentaarid
Postita kommentaar