Lendav Põhjapõder

Õnneks saab makroone edasi süüa! Valvest välja ei kutsutud ja Malagast jõudsin ka õigeaegselt tagasi ja seda koos kasti imemaitsvate maasikatega! Koju jõudes ootasid mind ees laulvad lapsed, mitu-mitu joonistatud sünnipäevakaarti ja valged roosid Alarilt, lillad tulbid Maialt ning roosad roosid Hundult. Lisaks imeilus gerberakimp ämmalt. Venna pere olid mulle lausa postkaardi sel korral saatnud. Nii tore! Veel oli külmikus üks toorjuustukook kohvikust Gustav, mida me Alariga kl 23 usinalt sõime :) Mis siis homseks plaanis? Alar ütles, et homme on meie kahe päev ja pühapäeval oleme lastega. Ahah! Mulle sobib.  Minu ema on meile lapsi hoidma talitatud. Hommikul tõusime, sõime hommikust ja siis läksime KUMUsse. See oli hullult lahe tuba. Sai ühes nurgas istuda ja kuskilt kostis suur jutuvadin, pead rääkisid juttu. Lenini pea oli seal ka ja lisaks üks suur linnu pea, mina ei pannud seda alguses tähelegi, aga Alar kohe silmas. Ma pean ütlema, et Eesti kunst on üleüldise...

Sünnipäevanädal hakkas täna pihta ja ega ta sel aastal eriti mõnus olegi, kodus ei saa eriti olla. Hea, kui oma sünnipäeval olen kodus ja siis pühapäeval ka, esmaspäeval on Soomes koosolek ja siis teisipäeval olen veel pool päeva kodus ja teisipäeval õhtul jälle Soome. Aga pole hullu, telefon on olemas ja videokõned ja üllatusi saab teha igal ajal ja kõige tähtsam on ikkagi see, et mul on kolm kõige kallimat inimest kodus olemas. Enne, kui tööle tulin, sain juba esimese kingituse kätte, Moleskine märkmiku. Tähtsate märkmete jaoks tähtis märkmik, aga väikese Simpsoni kiiksuga. Minu arust väga lahe! Simpsonite märkmikku on tehtud üldse 9999 tükki ja minu oma kannab numbrit 4936. Tüdrukud said ka omale väikesed roosad märkmikud, olid VÄÄÄGA rahul nendega. Kellel huvi omale ka selline märmik osta, siis neid saab  siit Kolm aastat olen omale korralikku talvejopet nurunud ja siiani edutult. Nüüd võtsin eesmärgiks see omale sünnipäevaks paluda ja sünnipäevakingile ei saa ju EI öeld...

Mul on igasugustest streikidest nüüdseks juba küll saanud! Kas saaks kuidagi ilma nendeta? Kõigepealt streikisid meie endi Oslo baasi piloodid 11 päeva! See aeg tundus lõputu ja kui lõpuks tuli sms, et streik on läbi, tegid 48h sutsaka prantslased, kes siis üle Prantsusmaa lasevad lennata teatud arvu lennukitel tunnis ja ülejäänud vaadaku ise, kuidas saavad. Prantslastega olen ma varem ka kokku puutunud, oktoobris 2013, kus oli sama teema jälle ja minul viimase päeva Malaga lend. Koju me pärast 15,5h tööpäeva jõudsime, aga no milline peavalu kõigile. Eelmisel aastal oli sama teema, aga siis me lendasime Prantsusmaast mööda ja tavaliselt 4,5h lennu pikkuseks oli 5h50min :D Reisijad ei kurtnud midagi, hiljem selgus, et see tuli sellest, et keegi ei kuula, kaua lend kestab :) Kui küsima tuldi, et kas juba kohale ei jõua, siis oli viha suur :) Siis vahepeal streikis Finavia, kolme tunni jooksul ei teenindatud ühtegi lendu, oli ka kaos, aga mitte väga hull. Ja nüüd siis eile Finavia jälle...