Hundu on hambaarstil käinud kolm korda, õnneks seni on see piirdunud vaid kontrolli ja tõdemusega, et kõik on korras. Nädal tagasi sõime mõnusat suvegrilli, kui Hundu ütleb, et tal on midagi hamba vahel, ma vaatan, et jah, liha, toome hambatiku ja kui ma seal siis urgitsesin, siis vaatan, et hambas oleks nagu auk. Värvuselt tume veel ei ole, aga nagu tükk oleks hambast väljas vms. Oioioi, hambas on auk! Hundul endal muidugi nii hea meel, et oi, auk on ja läheme kohe hambaarstile. Ütlen veel, et see nüüd küll hea ei ole, et seal auk on, aga naeratus ei taha ta näost kaduda. Arstile helistades vedas ka ilusti, saime aja juba järgmiseks päevaks, sest keegi oli just ära öelnud.
Väike kontroll ja ongi auk. Minu jaoks ikka väga palju puuriti, ma ise ilma tuimestuseta üldse ei saa. Kokkulepe oli, et Hundu tõstab käe, kui mingi probleem on, korra ta tahtis tõsta, aga see puuride kandik oli ees ja siis ta ütles, et valus on. Puuriti aga veel ja mina kiidan, et hästi tubli oled ja natuke veel. Siis plomm peale ja saigi tehtud. Kiitus veel ka, et ammu ei ole nii tubli last olnud. Kingitus ka pihku ja kui lasteaeda tagasi jõudsime, siis uhkustas ta seal, et tal on nüüd läikiv plomm ja põder, mille ta hambaarstilt sai ja siis veel, et valus oli ka olnud see puurimine :)
Ma ei tea, kuidas ta nii tubli on, see on ju mega ebameeldiv/valus, see puurimine ja ei mingit kisa ega nuttu. Ma ise olen väga suure traumaga, hoiti kinni ja tangid suus ning parandati sedasi jõuga mul. Eluks ajaks kartus ja hirm, nüüd on muidugi nii, et ei tunne midagi, kui parandatakse, sest on selline imeline asi nagu tuimestus. Millegipärast on mul tunne, et Maiaga nii lihtsalt ei saa, aga eks näis. Igatahes, olin väga uhke Hundu üle. Mitte ainult siis, aga iga päev olen uhke ta üle, meie kallis Hundu!
Väike kontroll ja ongi auk. Minu jaoks ikka väga palju puuriti, ma ise ilma tuimestuseta üldse ei saa. Kokkulepe oli, et Hundu tõstab käe, kui mingi probleem on, korra ta tahtis tõsta, aga see puuride kandik oli ees ja siis ta ütles, et valus on. Puuriti aga veel ja mina kiidan, et hästi tubli oled ja natuke veel. Siis plomm peale ja saigi tehtud. Kiitus veel ka, et ammu ei ole nii tubli last olnud. Kingitus ka pihku ja kui lasteaeda tagasi jõudsime, siis uhkustas ta seal, et tal on nüüd läikiv plomm ja põder, mille ta hambaarstilt sai ja siis veel, et valus oli ka olnud see puurimine :)
Ma ei tea, kuidas ta nii tubli on, see on ju mega ebameeldiv/valus, see puurimine ja ei mingit kisa ega nuttu. Ma ise olen väga suure traumaga, hoiti kinni ja tangid suus ning parandati sedasi jõuga mul. Eluks ajaks kartus ja hirm, nüüd on muidugi nii, et ei tunne midagi, kui parandatakse, sest on selline imeline asi nagu tuimestus. Millegipärast on mul tunne, et Maiaga nii lihtsalt ei saa, aga eks näis. Igatahes, olin väga uhke Hundu üle. Mitte ainult siis, aga iga päev olen uhke ta üle, meie kallis Hundu!
Maiaga võiksid ilmselt regulaarselt lihtsalt näitamas käia (ma Kauriga käin iga 6 kuu tagant), siis harjub kohaga ja arstiga ja sellega, et peab oma suud lahti hoidma. Küll siis saab augu ka kindlasti parandatud kui selleks vajadus peaks tekkima
VastaKustuta