Otse põhisisu juurde

Rabas pildistamas

Mulle meeldivad mälestused! Eriti meeldivad igasugu videod ja pildid aastaid hiljem vaadata. Üks pilt ütleb rohkem, kui tuhat sõna :) See nüüd minu arust päris paika ei pea, vahel jääb vale mulje pildist või situatsioonist ka, aga mälestusena ilusad pildid on minu arust the best! No ja nagu te teate, siis hoolitsen ma selle eest väga hästi, et oleks ikka vähemalt kord aastas fotograafil käidud. Plaanisin rabapilte juba eelmisel aastal, aga õige hetk läks mööda, sel aastal õiget hetke maha ei maganud. Spetsiaalselt sai tüdrukutele Hunterid ostetud, Alar arvas, et EI, talle ei ole neid vaja ja ta nagunii ei käi nendega, aga no oleks pidanud lihtsalt talle need ära ostma, nüüd oleme kolmed kummikutega ja üks ilma. Aga küll selle vea ka mingil uuel sessioonil parandame ;)

Fotograafiks Evelin Elmest, nagu ikka. Aga see ei ole loomulikult mingi by default otsus, see on ikkagi tunne, et keegi on milleski hea ja keegi on, kes toob sinus kõige paremad küljed välja ja kes saab pildile ka emotsiooni, mitte ainult inimese. Ma olen aru saanud, et fotograaf peab sulle meeldima, meeldima kohe sada protsenti, meeldima nii seest kui väljast no ja olen leidnud omale sellise inimese. Öeldakse, et flirdi kaameraga, mina flirdin nii kaamera kui Eveliniga :) No ja tundub, et on tulemust, sest pildid on ALATI lihtsalt parimad. Evelin, nii hea, et sa olemas oled, aitäh! Ja kui sa kunagi mõtled naistega eksperimenteerida, siis i am your woman :)))))))))))))))))))))))

Anyways! :D Siin on "väike" kokkuvõte sellest päikesepaistelisest pühapäevast Viru rabas.




Annaks ei tea mida, et ise sellist isa omada :) Õnneks, on see inimene minu laste isa ja MINU mees!























Kommentaarid

  1. Mulle meeldivad need pildid kõige rohkem, kus sul maasikatega kleit seljas, nii ilus!

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Britt Samoson 2 - work and shop

Britist ma juba korra olen siin kirjutanud, kas ma juba ütlesin, et mulle niiiii meeldib ta! Mulle meeldib ta ise, mulle meeldivad ta mõtted ja mulle meeldib, kuidas ta joonistab. Kui eelmisel korral kutsusin mina Nefi Britti kuulama, siis sel korral Kutsus Nef mind Britti workshop -ile. Ütlesin kohe JAH! Kuigi ei oska ma joonistada ega ole kunstiinimene. Britt korraldab nädalavahetustel oma Tatari tänava pisikeses stuudios töötubasid sõpradele/tuttavatele/armastajatele, kellele iganes! Osa saab võtta alates kümnendast eluaastast ja osalema on kutsutud kõik, ka need, kes pole elus pintslit käes hoidnud. Ega ma arvanud, et ma sealt omale midagi seinalepanemiseks teen, lootsin veeta toreda laupäeva mõnusate inimestega ja siis midagi nokitseda ka. Aga võta näpust! Lõpptulemusega jäin nii rahule, et raamisin ära ja panen seina ka! Kõigepealt pandi meile ette suuuuur paber ja igaüks tegi esimesed pintslitõmbed oma mõttelisele osale. Mina alustasin musta ringiga, millest hiljem sai so...

Itaalia

Itaalia, mu arm. Miks armastatakse Itaaliat? See söök, need linnad, need inimesed, oijah, see riik on tõesti taevas maa peal. Ma polnud seal kunagi käinud, aga teadsin juba ette, et mulle seal meeldib. Mul oli kunagi itaallasest töökaaslane ja iga kord, kui ta ütles pronto, siis ma naeratasin, tahaks ka seda keelt osata. Alaril vist oli juba küllalt sellest, et ma kogu aeg ütlesin, kuula, vaata ja siis imiteerisin kätega rääkimist :D See on nagu omaette maailm. Nii mõnus! Kui ma nüüd midagi soovitan, siis on see just Itaaliasse minek! Ja nüüd, kui Ryanair tuli oma lendudega, siis oli see ideaalne võimalus minekuks, lennupiletid on ikka väga soodsa hinnaga, meie piletid kokku olid 190 eurot, oleks saanud veel 30 eurot soodsamalt, aga tahtsime lennukisse käed taskus minna ja panime oma 8kg koti cargosse :) Nii, et kui te järgmisel kuul ei ole Itaalias, siis süüdistage iseennast :P Kogu teekond oli meil selline: Bergamo-Lazise-Monte Baldo-Verona-Venezia-Monza-Como-Bellago-Lugano-Var...

Dubai

Ma proovin koolivaheaegadel alati vaba olla, kas võtan siis puhkust või küsin päevi vabaks, aga 2018a "suusavaheajal" ma ei teinud kumbagi. Rosteringil olid aga omad plaanid ja nii nad tegid mulle graafiku nii, et mul olid vabad päevad: veebruari lõpus 4 vaba ja märtsi alguses 3 vaba. Ja kuna nii ilusti koolivaheajal need päevad, siis mõtlesin, et peame ikka lastega kuskile minema. Tahtin sooja ja esimene mõte oli kohe Dubai. Kahjuks Alaril ei olnud võimalik vabaks võtta ja siis ma uurisin oma tuttavatelt, et kes, kas ja kuhu plaanib minna. Ja täiesti müstilisel moel olid Monikal juba Dubai piletid ostetud ning seda mitu kuud ette. Olime oma reisiplaanidega ainult kaks päeva nihkes. Aga super! Mina üldse tüdrukutele ei ütelnudki, et Monika koos oma tütre ja minu tüdrukute suure sõbrannaga ka samal ajal seal on. Teeme üllatuse! Minu viimane tööpäev oli hommikulend 24. veebruaril. Plaan oli nii, et Alar toob mulle lapsed lennujaama ja siis sealt otse sõidame meie Dubaisse ja ...