Selle aasta suvi on vahelt ära jäänud, vaatan kalendrit ja täna näitab see juba septembri lõppu, viimane sissekanne blogisse oli juuni algus. Praegu leidsin draftist Lottemaa postituse, mis pidi purki saama 13 juuni :) 13 juuni oli esimene ja lõppkokkuvõttes üks väheseid soojasid päevasid. Eesti selle aasta suve temperatuurist ma üldse juttu ei tahaks teha, sügis on soojem, kui suvi.
Võtan nüüd suve kokku, kui midagi veel meenutada suudan :D
Aga siis Lottemaa. Küll on ikka üks lahe koht tehtud! Mulle meeldis seal kõik! Nii hea kvaliteet alustades karekterite kostüümides ning lõpetades ehitistega. Veetsime Pärnu lähedal terve pika päeva ja tegevust jagus nii lastele kui ka vanematele. Mul oli endal seal üks huvitav kogemus ka, samal ajal kui Hundu ja Maia Bruno toas muusikariistasid käristasid, ajasin mina Bruno emaga paar sõna juttu. Kiitsin, kui hästi kõik ikka tehtud on ja mis see lastele tähendab ja siis tundsin huvi, et kuidas neil seal töögraafikud on, et kas pikad päevad jne. Bruno ema vaatas mulle otsa ja hakkas siis rääkima, et kuidas nemad seal ikka vabal ajal põllul tööd teevad ja kes, kus millegi huvitavaga jälle lagedale tuleb ja leiutamine ka ikka põhitöö ja päevad pikad :D :D :D Ma tundsin ennast nagu inimesi täis tänaval oleks lind pähe lasknud, ei tea, kas proovida kuidagi riided puhtaks teha või siis teeselda, et midagi ei ole juhtunud ja edasi jalutada :) Vaatasin vaikselt talle otsa ja siis tegin mhmh ning läksin tüdrukute juurde ehk siis tegin nii nagu ma just ei oleks umbluu-juttu kuulnud. Mis ma oksan öelda, loll küsimus :) Kuidas ma võisin üldse mõelda, et nad seal Lottemaal tööl käivad, nad elavad seal! :) Ma arvan, et pole vist last, kes sel aastal seal ei käinud ning pole ka last, kes kohta ei oleks armastanud. Toit oli kallis, seda küll. Oleks olnud maitsev toit, ma ei mainikski seda, aga no ei olnud. See on koht, kus areneda. Müüjatel jäi veidi ka klienditeenindusoskustest puudu, lisaks ka matemaatilistest oskustest, aga selle üle ma ei kurda, sest viga oli meie kasuks. Kuigi ma alati ütlen, kui näen viga müüja kahjuks, siis sel korral ma seda ei teinud, polnud lihtsalt tahtmist! You get what you give.
Võtan nüüd suve kokku, kui midagi veel meenutada suudan :D
Aga siis Lottemaa. Küll on ikka üks lahe koht tehtud! Mulle meeldis seal kõik! Nii hea kvaliteet alustades karekterite kostüümides ning lõpetades ehitistega. Veetsime Pärnu lähedal terve pika päeva ja tegevust jagus nii lastele kui ka vanematele. Mul oli endal seal üks huvitav kogemus ka, samal ajal kui Hundu ja Maia Bruno toas muusikariistasid käristasid, ajasin mina Bruno emaga paar sõna juttu. Kiitsin, kui hästi kõik ikka tehtud on ja mis see lastele tähendab ja siis tundsin huvi, et kuidas neil seal töögraafikud on, et kas pikad päevad jne. Bruno ema vaatas mulle otsa ja hakkas siis rääkima, et kuidas nemad seal ikka vabal ajal põllul tööd teevad ja kes, kus millegi huvitavaga jälle lagedale tuleb ja leiutamine ka ikka põhitöö ja päevad pikad :D :D :D Ma tundsin ennast nagu inimesi täis tänaval oleks lind pähe lasknud, ei tea, kas proovida kuidagi riided puhtaks teha või siis teeselda, et midagi ei ole juhtunud ja edasi jalutada :) Vaatasin vaikselt talle otsa ja siis tegin mhmh ning läksin tüdrukute juurde ehk siis tegin nii nagu ma just ei oleks umbluu-juttu kuulnud. Mis ma oksan öelda, loll küsimus :) Kuidas ma võisin üldse mõelda, et nad seal Lottemaal tööl käivad, nad elavad seal! :) Ma arvan, et pole vist last, kes sel aastal seal ei käinud ning pole ka last, kes kohta ei oleks armastanud. Toit oli kallis, seda küll. Oleks olnud maitsev toit, ma ei mainikski seda, aga no ei olnud. See on koht, kus areneda. Müüjatel jäi veidi ka klienditeenindusoskustest puudu, lisaks ka matemaatilistest oskustest, aga selle üle ma ei kurda, sest viga oli meie kasuks. Kuigi ma alati ütlen, kui näen viga müüja kahjuks, siis sel korral ma seda ei teinud, polnud lihtsalt tahtmist! You get what you give.
Kommentaarid
Postita kommentaar