Võtan seitsmepenikoormasaapad ja lähen nüüd juulisse, kus mul oli kaks nädalat puhkust. Ning lisaks sellele saadeti mind kohe pärast puhkust Barceloonasse lendama, mis tähendas veel lisaks kolme tööpäeva ja viit lisapuhkusepäeva Hispaania ühes lahedamas linnas. Nüüd kõigest lähemalt.
(Tegelikult on täna juba 21. september, aga jälle üks draft valmis kirjutatud) Täna on esimene august ja nüüd ma võin vist ohkida küll, et appi, milline sitt suusailm sel suvel iga päev on olnud, täna hommikul oli 9C sooja, mina trotsisin külma ja läksin endiselt vestiga tööle, paar kolleegi olid juba jopedes, mille all pikkade varrukatega pintsak, no ei, ma ei kanna aastaringselt seda pintsakut, jopest rääkimata! Suvi on ikkagi ju! Selle peale tõesti ei tulnud, et kui juulis puhkan, peab riideid kotis olema igaks aastaajaks. Welcome to Estonia!
Paar kuud ette puhkuseplaane tehes mõtlesin, et sel aastal üldse reisile ei lähegi, selles suhtes, et kuskile kaugele, et teeme ühe sõidu Rootsi ja siis Hiiumaale ning oleme kodus. Mida lähemale puhkus tuli, seda rohkem mul kulm kipra kiskus ja kui roster välja tuli, kus oli BCN lähetus, siis sai kiirelt plaan tehtud, et kogu mansa kaasa, seal saame vähemalt sooja! Aga alustame siis algusest. 6 juuli ja esimene puhkusepäev Helsinki Linnanmäkil. Sellest midagi pikalt pole kirjutada, külmast ilmast hoolimata oli rollercoasterite järjekorras 30-50min pikad. Seisime ja kui sõit oli, siis oli ikka lahe küll, õnneks on seal nii ka, et saad kaks sõitu järjest teha, kui selline tahtmine on, et ei pea jälle kohe uuesti järjekorda minema.
Siin meie kolm sõpra Prostokvašinost:
Ja üks uhke kanakarja kantseldaja:
Kaks aasta ema ka pildil. Nii me ennast igal aastal kutsume. :) Ei, tegelikult oleme me hullult head emad, kõige paremad :P
Neli sõpra magasid öösel kõik koos ja just selline vaatepilt meid tabas, kui ärkasime. Tundub mugav öö olnud.
7 juuli hommikul siis näitas termomeeter 10C ja sadas paduvihma, läksime lennujaama, et sõita Rootsi, õnneks seal ootas meid päike ja sooja oli 18C :D Vähemalt natukenegi suve moodi.
Võõrustajaks meie üks kolleeg, ootas ta oma imearmsas ja ehedas Rootsi majas. Selline Bullerby maja, naaber naabri kõrval, punased katused, suured terrassid, järv koos liivarannaga. Köögist ja terrassilt vaated siin:
Aasta emad jõid veini ja värvisid lastel küüsi :)
Kooki oli ka vaja teha ja mida muud, kui Pavlovat, kui on maasikahooaeg! Pavlova jaoks on vaja munavalged vahtu saada, vaatame köögikappi ja seal on köögikombain! Milles probleem, hakkame vahustama. Tuleb välja, et kombainil mingi osa kulnud ja see osa, mis peaks ringi käima, seda ei tee. Ok, kapis veel tavaline mikser ka, teeme sellega. Pärast kahte minutit hakkas see aga kärsahaisu välja ajama ja andis otsad. Lõpuks sai Pavlova siiski tehtud ja seda just täpselt selle riistaga siin:
Kõik lapsed ja täiskasvanud (va mina) said sellise masinaga ka sõita. Ma ei olnud tujurikkuja, liiga külm oli minu jaoks, sain kõvasti nahutada muidugi hüljeste käest, et miks ma ometi selles suurepärases 18C soojas vees ei uju. Appi, jätka mind rahule, alla 26C ma vette ei lähe :)
Siin veel minu üks lemmikpiltidest. Nii ehedalt tabab seda Rootsi värki ikka.
Rootsist otse koju, üks päev pesupesemist ja edasi maale vanaema juurde, kus olid marjad, maasikamoos ja kohupiimapallid. Ja seksikad kittelkleidid :) Mu emal on vist suurim kittelkleitide kogu Eestis, iga aasta avastan ikka mingi uue, millel veel paarirublane hinnasilt ka küljes. Peaks paar eksemplari lastele mälestustekasti ka panema, saavad kunagi äkki ise ka kanda :) Sel korral mul siis selline uhke mustriga punane kleit, väga mugav!
Kohupiimapallid, minu lapsepõlve lemmikud! Oi, kui raske oli, kui ema neid mu sünnipäevahommikul küpsetas ja enne ühtegi võtta ei tohtinud, kui külalised tulid. Siiani meeles see roheline suur vaagen, kust neid igal aastal serveeriti. Nostalgia.
Maalt sõitsime otse Hiiumaale, kus jätkasime nostalgialainel.
Lisandus veel vaarikatoormoos, esimestest vaarikatest.
Siin veel kaks hetke Hiiumaalt:
Siis jälle päev kodus, pesumasin vuras vähemalt 4 tsüklit ja pakkisin asjad, et sõita Barcelonasse. Et siis 4 päeva hiljem saaks ülejäänud mansa mulle järgi tulla. Kõigepealt tuli aga 3 päeva tööd teha, kõik sellised korralikud 10h päevad, lennukilt maha ja kohe Barcelona kesklinna paarutama. Ütleme nii, et sain piisavalt unetunde, aga tamp oli kõva :) Barcelonas elab mu üks lemmik inimene, Tarmo, temaga sain pea iga päev kokku ja olgu ruttavalt öeldud, et ta on nüüd ka mu lastele väga sügavale sisse pugenud, üliarmas inimene, mul on au tema sõber olla.
Valjas oli 36C soja, päike lõõmas, oi, kui hea! Küll oli hea lõpuks soojas olla!
Siin üks pilt Norra viikingiga Stavangeri lennult:
Ja siin and on! Kolmas tööpäev oli mul Helsinki lend, seega sain nad isiklikult Barcelonasse toodud. Esimest korda nägid nad mind lennukis töötamas. Äratus oli vara, tunnise lõunaune ajal tegin ühe pildi ka:
See oli meie esimene linnapuhkus. Elamine oli meil 5min jalutuskäigu kaugusel rannast, Barceloneta piirkonnas. Esimesel päeval seal mega suurte lainetega kohe võitlesimegi. Maial viis laine ujumisprillid peast, natuke oli nuttu ka, aga siis arutasime, et haid tahavad ka vees näha ja Maia prillid sai keegi eriti cool hai endale :) See Maiale meeldis.
Kõik päevad olid tihedalt programme täis, purskkaevu show, veekeskus, Sitgese linna külastus koos rannapäevaga, Güell park, Sagrada Familia. Muide, me läksime jalgsi pargist kiriku juurde, see oli tubli 2,5km. Vahepeal, kui "kütus" otsas, tegime jäätisepeatuse, aga ära see maa käidud sai. Eelnevalt olime ka ju pool päeva ringi käinud. Hästi tublid kõik!
Alari suur soov oli käia veel ühes "muuseumis" :) Tegelikult see siiski kõigest rattapood, aga pidi olema maailma 10 lahedama rattapoe nimekirjas, Pave on poe nimi. See oli ikka eriti sheff pood, sisekujundus, kuidas tooted on presenteeritud, lisaks üks vabajooksul koer, kellega seal mängida sai ja kellest lapsed totaalses vaimustuses olid :) Paar pilti poest ka:
Nendes riiulites oli kõige soodsam ratas 6500€ :) 10000€ liikuri nägin ka ära.
Meie tagasitulekust siis ka paar sõna. Juulis olid kõik lennud täis, kõik lennud ja sihtkohad põhimõtteliselt. Iga päev, mis ma vaatasin Barcelonast, oli kas täis või 1-2 vaba kohta. Aga õnneks on lende nii palju erinevaid, et lootsin, et kuskil ikka kohta on. Ideaalis tahtsime otselennuga Helsinkisse. Variant oli veel, et läbi Arlanda 3h hiljem maanuda. Siis oli veel variant, et minna Oslosse ja sealt otse Eestisse ja mina sealt Helsinkisse edasi. Või siis läbi Copenhageni ja kl 23 õhtul maanduda Helsinkis. Pärast seda, kui ma kuulsin, kuidas Malaga-Oslo lennul oli booking 201 inimest (lennukis on 186 kohta) ehk siis 15 inimest ootel, tegime veel plaani, et mina ja Emma näiteks läheme otse Helsinkisse ja Alar Maiaga proovivad läbi Oslo, et kui on õnne, saavad Maiaga kohe Tallinnasse ja kui ei ole, siis kl 23 Helsinkisse. Kui nad oleks Tallinnasse saanud, siis Emma oleks mu korterikaaslasega järgmisel päeval laevaga läinud Helsinkist koju. Minul oli järgmisel päeval kl 07:00 töö, seega mina pidin kindlasti Helsinkisse saama. Viimasel õhtul lõin siis kõik võimalused lahti ja vastu vaatas selline pilt. Nuta või naera. KÕIK variandid on täis. Lastele rääkisime ka, et äkki nad peavad lennukis üksinda istuma õhkutõusul ja maandumisel ja äkki läheme eraldi, aga kõik on hästi ja kõik saab korda.
Hommikul läksime siis lennujaama ja esimene lend oli Arlanda oma, seal oli 6 no-showd ehk kindlalt oleks peale saanud. 10min hiljem välja läinud Helsinki lennul oli 2 no-showd, mis tegi mulle muidugi väga head meelt, lastel kohad kabiinis ja meie siis crew istmetel. Nii ka oli, Alar oli kokpitis ja mina taga köögis ja Maia esimeses reas ja Emma neljandas. Reisijad vaatasid vist natukene imelikult küll, kui me viimasena peale tulime, üks laps ühte kohta, teine teise, mees kokpiti ja mina kadusin üldse ära :) ID piletitega lendamise võlud :)
Selline see meie puhkus oli, juuli kuu oli üldse selline kuu, et päris oma kodus olin ma ainult 3 päeva, jah, ülejäänud 28 olin ma kuskil mujal, sellist asja pole pärast Bahrainis elamist olnudki. Aga mälestusi on mitme meetri jagu. Elu on lahe!
(Tegelikult on täna juba 21. september, aga jälle üks draft valmis kirjutatud) Täna on esimene august ja nüüd ma võin vist ohkida küll, et appi, milline sitt suusailm sel suvel iga päev on olnud, täna hommikul oli 9C sooja, mina trotsisin külma ja läksin endiselt vestiga tööle, paar kolleegi olid juba jopedes, mille all pikkade varrukatega pintsak, no ei, ma ei kanna aastaringselt seda pintsakut, jopest rääkimata! Suvi on ikkagi ju! Selle peale tõesti ei tulnud, et kui juulis puhkan, peab riideid kotis olema igaks aastaajaks. Welcome to Estonia!
Paar kuud ette puhkuseplaane tehes mõtlesin, et sel aastal üldse reisile ei lähegi, selles suhtes, et kuskile kaugele, et teeme ühe sõidu Rootsi ja siis Hiiumaale ning oleme kodus. Mida lähemale puhkus tuli, seda rohkem mul kulm kipra kiskus ja kui roster välja tuli, kus oli BCN lähetus, siis sai kiirelt plaan tehtud, et kogu mansa kaasa, seal saame vähemalt sooja! Aga alustame siis algusest. 6 juuli ja esimene puhkusepäev Helsinki Linnanmäkil. Sellest midagi pikalt pole kirjutada, külmast ilmast hoolimata oli rollercoasterite järjekorras 30-50min pikad. Seisime ja kui sõit oli, siis oli ikka lahe küll, õnneks on seal nii ka, et saad kaks sõitu järjest teha, kui selline tahtmine on, et ei pea jälle kohe uuesti järjekorda minema.
Siin meie kolm sõpra Prostokvašinost:
Ja üks uhke kanakarja kantseldaja:
Kaks aasta ema ka pildil. Nii me ennast igal aastal kutsume. :) Ei, tegelikult oleme me hullult head emad, kõige paremad :P
Neli sõpra magasid öösel kõik koos ja just selline vaatepilt meid tabas, kui ärkasime. Tundub mugav öö olnud.
7 juuli hommikul siis näitas termomeeter 10C ja sadas paduvihma, läksime lennujaama, et sõita Rootsi, õnneks seal ootas meid päike ja sooja oli 18C :D Vähemalt natukenegi suve moodi.
Võõrustajaks meie üks kolleeg, ootas ta oma imearmsas ja ehedas Rootsi majas. Selline Bullerby maja, naaber naabri kõrval, punased katused, suured terrassid, järv koos liivarannaga. Köögist ja terrassilt vaated siin:
Aasta emad jõid veini ja värvisid lastel küüsi :)
Kooki oli ka vaja teha ja mida muud, kui Pavlovat, kui on maasikahooaeg! Pavlova jaoks on vaja munavalged vahtu saada, vaatame köögikappi ja seal on köögikombain! Milles probleem, hakkame vahustama. Tuleb välja, et kombainil mingi osa kulnud ja see osa, mis peaks ringi käima, seda ei tee. Ok, kapis veel tavaline mikser ka, teeme sellega. Pärast kahte minutit hakkas see aga kärsahaisu välja ajama ja andis otsad. Lõpuks sai Pavlova siiski tehtud ja seda just täpselt selle riistaga siin:
Kõik lapsed ja täiskasvanud (va mina) said sellise masinaga ka sõita. Ma ei olnud tujurikkuja, liiga külm oli minu jaoks, sain kõvasti nahutada muidugi hüljeste käest, et miks ma ometi selles suurepärases 18C soojas vees ei uju. Appi, jätka mind rahule, alla 26C ma vette ei lähe :)
Siin veel minu üks lemmikpiltidest. Nii ehedalt tabab seda Rootsi värki ikka.
Rootsist otse koju, üks päev pesupesemist ja edasi maale vanaema juurde, kus olid marjad, maasikamoos ja kohupiimapallid. Ja seksikad kittelkleidid :) Mu emal on vist suurim kittelkleitide kogu Eestis, iga aasta avastan ikka mingi uue, millel veel paarirublane hinnasilt ka küljes. Peaks paar eksemplari lastele mälestustekasti ka panema, saavad kunagi äkki ise ka kanda :) Sel korral mul siis selline uhke mustriga punane kleit, väga mugav!
Kohupiimapallid, minu lapsepõlve lemmikud! Oi, kui raske oli, kui ema neid mu sünnipäevahommikul küpsetas ja enne ühtegi võtta ei tohtinud, kui külalised tulid. Siiani meeles see roheline suur vaagen, kust neid igal aastal serveeriti. Nostalgia.
Maalt sõitsime otse Hiiumaale, kus jätkasime nostalgialainel.
Lisandus veel vaarikatoormoos, esimestest vaarikatest.
Siin veel kaks hetke Hiiumaalt:
Siis jälle päev kodus, pesumasin vuras vähemalt 4 tsüklit ja pakkisin asjad, et sõita Barcelonasse. Et siis 4 päeva hiljem saaks ülejäänud mansa mulle järgi tulla. Kõigepealt tuli aga 3 päeva tööd teha, kõik sellised korralikud 10h päevad, lennukilt maha ja kohe Barcelona kesklinna paarutama. Ütleme nii, et sain piisavalt unetunde, aga tamp oli kõva :) Barcelonas elab mu üks lemmik inimene, Tarmo, temaga sain pea iga päev kokku ja olgu ruttavalt öeldud, et ta on nüüd ka mu lastele väga sügavale sisse pugenud, üliarmas inimene, mul on au tema sõber olla.
Valjas oli 36C soja, päike lõõmas, oi, kui hea! Küll oli hea lõpuks soojas olla!
Siin üks pilt Norra viikingiga Stavangeri lennult:
Ja siin and on! Kolmas tööpäev oli mul Helsinki lend, seega sain nad isiklikult Barcelonasse toodud. Esimest korda nägid nad mind lennukis töötamas. Äratus oli vara, tunnise lõunaune ajal tegin ühe pildi ka:
See oli meie esimene linnapuhkus. Elamine oli meil 5min jalutuskäigu kaugusel rannast, Barceloneta piirkonnas. Esimesel päeval seal mega suurte lainetega kohe võitlesimegi. Maial viis laine ujumisprillid peast, natuke oli nuttu ka, aga siis arutasime, et haid tahavad ka vees näha ja Maia prillid sai keegi eriti cool hai endale :) See Maiale meeldis.
Kõik päevad olid tihedalt programme täis, purskkaevu show, veekeskus, Sitgese linna külastus koos rannapäevaga, Güell park, Sagrada Familia. Muide, me läksime jalgsi pargist kiriku juurde, see oli tubli 2,5km. Vahepeal, kui "kütus" otsas, tegime jäätisepeatuse, aga ära see maa käidud sai. Eelnevalt olime ka ju pool päeva ringi käinud. Hästi tublid kõik!
Alari suur soov oli käia veel ühes "muuseumis" :) Tegelikult see siiski kõigest rattapood, aga pidi olema maailma 10 lahedama rattapoe nimekirjas, Pave on poe nimi. See oli ikka eriti sheff pood, sisekujundus, kuidas tooted on presenteeritud, lisaks üks vabajooksul koer, kellega seal mängida sai ja kellest lapsed totaalses vaimustuses olid :) Paar pilti poest ka:
Nendes riiulites oli kõige soodsam ratas 6500€ :) 10000€ liikuri nägin ka ära.
Meie tagasitulekust siis ka paar sõna. Juulis olid kõik lennud täis, kõik lennud ja sihtkohad põhimõtteliselt. Iga päev, mis ma vaatasin Barcelonast, oli kas täis või 1-2 vaba kohta. Aga õnneks on lende nii palju erinevaid, et lootsin, et kuskil ikka kohta on. Ideaalis tahtsime otselennuga Helsinkisse. Variant oli veel, et läbi Arlanda 3h hiljem maanuda. Siis oli veel variant, et minna Oslosse ja sealt otse Eestisse ja mina sealt Helsinkisse edasi. Või siis läbi Copenhageni ja kl 23 õhtul maanduda Helsinkis. Pärast seda, kui ma kuulsin, kuidas Malaga-Oslo lennul oli booking 201 inimest (lennukis on 186 kohta) ehk siis 15 inimest ootel, tegime veel plaani, et mina ja Emma näiteks läheme otse Helsinkisse ja Alar Maiaga proovivad läbi Oslo, et kui on õnne, saavad Maiaga kohe Tallinnasse ja kui ei ole, siis kl 23 Helsinkisse. Kui nad oleks Tallinnasse saanud, siis Emma oleks mu korterikaaslasega järgmisel päeval laevaga läinud Helsinkist koju. Minul oli järgmisel päeval kl 07:00 töö, seega mina pidin kindlasti Helsinkisse saama. Viimasel õhtul lõin siis kõik võimalused lahti ja vastu vaatas selline pilt. Nuta või naera. KÕIK variandid on täis. Lastele rääkisime ka, et äkki nad peavad lennukis üksinda istuma õhkutõusul ja maandumisel ja äkki läheme eraldi, aga kõik on hästi ja kõik saab korda.
Hommikul läksime siis lennujaama ja esimene lend oli Arlanda oma, seal oli 6 no-showd ehk kindlalt oleks peale saanud. 10min hiljem välja läinud Helsinki lennul oli 2 no-showd, mis tegi mulle muidugi väga head meelt, lastel kohad kabiinis ja meie siis crew istmetel. Nii ka oli, Alar oli kokpitis ja mina taga köögis ja Maia esimeses reas ja Emma neljandas. Reisijad vaatasid vist natukene imelikult küll, kui me viimasena peale tulime, üks laps ühte kohta, teine teise, mees kokpiti ja mina kadusin üldse ära :) ID piletitega lendamise võlud :)
Selline see meie puhkus oli, juuli kuu oli üldse selline kuu, et päris oma kodus olin ma ainult 3 päeva, jah, ülejäänud 28 olin ma kuskil mujal, sellist asja pole pärast Bahrainis elamist olnudki. Aga mälestusi on mitme meetri jagu. Elu on lahe!
Löö või maha, aga see pilt "emme tööjuures" on ikka priceless.... :D
VastaKustuta