Otse põhisisu juurde

Pariis!

Puhkus läbi juba! Olen vanaks jäänud, ma tean, aeg läheb kiirelt ja heietan möödunut :) Paneks mingi loo ka vahelduseks mängima.


See minu üllatusreis lastele, oli Pariisi reis, nende suur soov on siin pikalt juba olnud Eiffeli tornis käia ja siis see koertenäitus, millest Maia räägib, aga seal me ei käinud :) Võtsime siis sõidu ette, mina saan paar makrooni ka põske pista ja mis mul selle vastu ikka olla võiks! Kuigi, kui nüüd päris aus olla, siis Pariis pole üldse minu linn, aga sinna ma ei hakka laskuma, räägime parem sellest, et ma tahtsin anda Pariisile veel ühe (kuuenda) võimaluse. 

Hotelli tahtsin täiesti kesklinna, hinnad seal aga kosmilised, Lego hotell tundus kohe soodne nende hindadega :) Leidsin siis aga ühe apartmenti, mis hinda, asukohta, vaadet ja kõike muud arvestades, tundus normaalse hinnaga. Residence Charles Floquet asus 100m Eiffeli tornist ja tundus piltide järgi täpse see, mida ma tahtsin.

Nii palju, kui ma netist leidsin, pidi takso lennujaamast kesklinna maksma 30-35€, aga arvestage trafficut ka, meil läks 60€ üks ots ja teine 46€. Hotelliga oli veel, et broneeringu hinnale tuli seal lisaks mingid lampi summad veel juurde. Olime Monika ja tema tütrega koos ja eelnevalt olid Monikal kõik jutud räägitud ka ja kui kohale jõudsime, siis oli Maia voodi eest veel 40€/öö hinnale otsa pandud. Muidu tavaliselt olen mina see, kes seal jaurab, kui probleemid, aga sel korral võttis Monna üle, hea vaheldus oli kohe :) Lõpuks kauplesime välja omale piletid Seine jõue peale (60€) ja hommikusöögi järgmiseks hommikuks (24€) ehk siis sai tasa selle. Aga no mis närvikulu ja vastus, et see on Pariis, siin ongi kõik kallis, naisi Eestist ei rahulda ja pole ka mingi eriline argument fantoomsummadele :)

Siin esimese õhtu pilt tüdrukutest, eks pildilt on ka näha see nende imetlus, nad olid tuledes tornist vaimustuses.


Eks ta ikka üks ilus vaatepilt on ka, mis siin salata! Ise ka seisin seal rõdu uksel ja vaatasin, et nii äge ikka. 


Hommikul muidugi enam nii ilus ei olnud, tüdrukud ka ütlesid, et nii imelik on see torn :)))) Ah, eks ta üks roostes käkerdis ole! Ei ole tegelikult, ma niisama naljatan :D 


Mis meil siis plaanis oli? Eiffeli juures jalutada, kohvikutes käia, Arc de Triomphe ja makroonid, minu arust väga sisutihe esimene päev :D Kaareni oli maad 2,5km, aga teeme vahepeal peatusi ja siin pildil kohe esimene peatus, hommikusöök. Pean ütlema, et hinnad on Pariisis kõrged, see üks pannkook, oih, vabandust, crep maksis 8,5€. Kohvikus paningi ise pange, rääkisin crep ja crep ja siis eesti keelest üle minnes ütlesin automaatselt pancake no ja te oleks pidanud seda teenindaja nägu nägema ja kohe nähvas ära ka et this is not a pancake, this is a crep!! Vabandasin ette ja taha. Lisaks veel baguette ja croissant, kolm praemuna, kakao ja mahl ja oligi 35€ rahakotist lahkunud. 



Ilm jalutamiseks oli super, 14C, vahepeal tibutas natuke vihma, aga seda oli tõesti vähe. Millised ägedad elumajad ja ehitised seal ikka on, vaatad ja silm puhkab. Monikaga arutasime ka, et kas on renoveeritud seest või mitte ja kes elab ja kas ise elaks jne no ja ilusa arhitektuuriga linnas võidki ringi ekselda, silm puhkab kogu aeg.


Lapsed olid ikka väga tublid jalutajad, vahepeal karussellile ja teeme pilti ka, siis jälle jäätis näppu ja kõik on rahul.



Esimesed 6 makrooni ostsime Pierre Hermé omad, 2,2€ tükk, Hundu sõi suurema osa ära, tema on meil kõige suurem makrooniarmastaja.


Kui nüüd päris aus olla, siis minule maitsevad Hermé makroonid rohkem, kui Laduree omad ja mis siin ikka keerutada, ma tegelikult arvan, et kõige paremad makroonid on minu enda tehtud! Mahlased ja maitsvad ja ports armastust ka veel sees.

Laevareis Seinil oli minule ja Monikale väike pettumus, sest loodsime, et saab veini ka ikka osta ja vaadet nautida, aga kus sa siis sellega, vaade oli, veinist ei tasu unistadagi! :) Nii me siis lobisesime seal niisama.



Torni tippu oli meil plaanis minna pimedas, ma varem olen kaks korda seal otsas käinud, aga mõlemal korral päeval, seega minu jaoks oli ka väga põnev seal öist Pariisi vaadata. Liftiga üles- ja allasõit maksis 17€, järjekorrad olid minimaalsed, all ootasime umbes 15min ja teise korruse lifti juures 25min.


Linna oli muidugi eriti lahe pimedas vaadata, kuidas ehitised valgustatud ja kuidas tee lookleb ja kuhu jalad inimesi viivad.



Teisel hommikul sõime hommikusöögi toas. Sai ja või ja või ja sai ning moos :)


Emade hommikusöök, eelmisest õhtust oli veel veidike alles, tegime pisikesed mimosad :)


Laduree makroonikohvik. Olen tahtnud seal alati käia ja sel korral ta meile ka teele ette jäi, täitsa kogemata kohe. Astusime sisse.


Koogivalik pildil. Hindadest nii palju, et koogikeste hinnad seal 10€ kandis, makroonid 2,6€/tk. Kakao 7,3€, väike tass kohvi 5€, mahl maksis 7,7€! Viiekesi 15min ja 70€ arve. Ei ole just kohvik, kus iga päev istumas käia, aga kindlasti tasub ära käia!



See vaarika makroon on olnud minu wish-listis hetkest, kui seda nägin.


Ei olnud midagi erilist! Värske vaarikas teeb makrooni muidugi mahlaseks ja eriliseks, aga kreem oleks võinud hoopis muu olla või oli asi selles, et kreemi oli palju ning see tundus kuidagi liiga võine. Kui keegi peaks sinna kohvikusse sattuma, siis proovige midagi muud!


Kohvikust jalutasime läbi suure pargi Louvre Muuseumisse. Pargis jäid veel ette mänguplats ja trampliinid ja muidugi müüdi seal ka jäätist, mis meil ostmata ei jäänud.



Louvrest meie hotellini oli 4km, arvutage siis ise umbes, kui palju me maha käisime, lapsed on ikka üleütlemata tublid ja võib vist öelda küll, et linnapuhkustega on algus tehtud, kõik on juba piisavalt suured, et pikki vahemaid läbida, vahepeal tuleb lihtsalt "kütust" osta.


Armas hanerivi!


Sel korral meeldis mulle Pariis enam, kui kunagi varem. Aga endiselt ütlen, et Pariis pole minu linn! Midagi lihtsalt pole teha.

Tüdrukutele meeldis väga ja muu polegi tähtis, sest see oli nende koolivaheaja reis. 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Britt Samoson 2 - work and shop

Britist ma juba korra olen siin kirjutanud, kas ma juba ütlesin, et mulle niiiii meeldib ta! Mulle meeldib ta ise, mulle meeldivad ta mõtted ja mulle meeldib, kuidas ta joonistab. Kui eelmisel korral kutsusin mina Nefi Britti kuulama, siis sel korral Kutsus Nef mind Britti workshop -ile. Ütlesin kohe JAH! Kuigi ei oska ma joonistada ega ole kunstiinimene. Britt korraldab nädalavahetustel oma Tatari tänava pisikeses stuudios töötubasid sõpradele/tuttavatele/armastajatele, kellele iganes! Osa saab võtta alates kümnendast eluaastast ja osalema on kutsutud kõik, ka need, kes pole elus pintslit käes hoidnud. Ega ma arvanud, et ma sealt omale midagi seinalepanemiseks teen, lootsin veeta toreda laupäeva mõnusate inimestega ja siis midagi nokitseda ka. Aga võta näpust! Lõpptulemusega jäin nii rahule, et raamisin ära ja panen seina ka! Kõigepealt pandi meile ette suuuuur paber ja igaüks tegi esimesed pintslitõmbed oma mõttelisele osale. Mina alustasin musta ringiga, millest hiljem sai so...

Itaalia

Itaalia, mu arm. Miks armastatakse Itaaliat? See söök, need linnad, need inimesed, oijah, see riik on tõesti taevas maa peal. Ma polnud seal kunagi käinud, aga teadsin juba ette, et mulle seal meeldib. Mul oli kunagi itaallasest töökaaslane ja iga kord, kui ta ütles pronto, siis ma naeratasin, tahaks ka seda keelt osata. Alaril vist oli juba küllalt sellest, et ma kogu aeg ütlesin, kuula, vaata ja siis imiteerisin kätega rääkimist :D See on nagu omaette maailm. Nii mõnus! Kui ma nüüd midagi soovitan, siis on see just Itaaliasse minek! Ja nüüd, kui Ryanair tuli oma lendudega, siis oli see ideaalne võimalus minekuks, lennupiletid on ikka väga soodsa hinnaga, meie piletid kokku olid 190 eurot, oleks saanud veel 30 eurot soodsamalt, aga tahtsime lennukisse käed taskus minna ja panime oma 8kg koti cargosse :) Nii, et kui te järgmisel kuul ei ole Itaalias, siis süüdistage iseennast :P Kogu teekond oli meil selline: Bergamo-Lazise-Monte Baldo-Verona-Venezia-Monza-Como-Bellago-Lugano-Var...

Dubai

Ma proovin koolivaheaegadel alati vaba olla, kas võtan siis puhkust või küsin päevi vabaks, aga 2018a "suusavaheajal" ma ei teinud kumbagi. Rosteringil olid aga omad plaanid ja nii nad tegid mulle graafiku nii, et mul olid vabad päevad: veebruari lõpus 4 vaba ja märtsi alguses 3 vaba. Ja kuna nii ilusti koolivaheajal need päevad, siis mõtlesin, et peame ikka lastega kuskile minema. Tahtin sooja ja esimene mõte oli kohe Dubai. Kahjuks Alaril ei olnud võimalik vabaks võtta ja siis ma uurisin oma tuttavatelt, et kes, kas ja kuhu plaanib minna. Ja täiesti müstilisel moel olid Monikal juba Dubai piletid ostetud ning seda mitu kuud ette. Olime oma reisiplaanidega ainult kaks päeva nihkes. Aga super! Mina üldse tüdrukutele ei ütelnudki, et Monika koos oma tütre ja minu tüdrukute suure sõbrannaga ka samal ajal seal on. Teeme üllatuse! Minu viimane tööpäev oli hommikulend 24. veebruaril. Plaan oli nii, et Alar toob mulle lapsed lennujaama ja siis sealt otse sõidame meie Dubaisse ja ...