Eile tegin Londonit, London on üldse üks selline lend, mida mu graafikust võib väga palju leida ja kui nüüd järele mõelda, siis Londoni reisijad on ühed minu kõige lemmikumad. Teine rühm on Oulu reisijaid, kes mulle väga meeldivad, boarding käib kiirelt, kõik tevad, mida teha, kus istmete numbrid ja tähed asuvad, viuhh sisse, viuhh välja.
Aga siis see London, sealne reisijaskond on pigem business, väga palju on iganädalasi reijaid, käiakse tööl vms. Mitme inimesega teretame juba soojemalt. Ja eile siis tuli üks väga palju kordi mu lennul olnud mees lennukisse totaalselt kurja olemisega. Pani asjad ära ja siis istus prahmaki maha. Minul oli aga ülihea tuju, laulsin ja tantsisin muusikaga kaasa ja mõtlesin, et ehk läheb mööda see paha tuju sellel reijal ka. Veidi hiljem aga kakles ta seal juba ühe kaasreisjaga, et mida seisad mul ees, kui tahad istuda, siis liiga siia või sinnapoole. Piuh-pauh, kuri pilk ees. Midagi on ikka totaalselt korrast ära! Me oleme 50min hiljem välja minemas, äkki tal selle pärast tuju paha, mõtlesin. Aga boardingu ajal ei saa ma uurima ka minna, kui just midagi väga pakilist ei ole. Noh, meil kõigil on halvad päevad vahel, küll saab korda.
Õhku tõustes ununes mul see mees aga ära. Kuid mitte kauaks :) 10min pärast õhkutõusu oli ta köögis, et WC minna. Kardin lendas eest ära, ma ütlesin, et tualett on hetkel hõivatud. "MITÄÄ!" tuli vastuseks. Ütlesin uuesti, et hõivatud, peab natukene ootama. Kardin tõmmati raginaga kinni tagasi ja marsiti oma kohale tagasi. Sel hetkel ma siis mõtlesin, et ok, lähen uurin, milles asi. Võtsin ühe pisikese shokolaadi ka kaasa. Kükitasin ta kõrvale maha, panin käe õlale ja ütlesin, et teate, ma tean, et te olete meie püsiklient, olen teid väga palju näinud ja ma näen, et täna on midagi väga korrast ära ja et kas midagi on juhtunud, ka ma saan midagi teha või kuidagi aidata. Ulatasin shokolaadi ja ütlesin, et toon kohvi ka ja kuulan, mis on juhtunud. Ja ta rääkis mulle, mis oli mure (ei hakka seda siin lahkama) ning tänas, et ma temaga rääkima läksin :) Probleem lahendatud! Tegime teenindust ja no super rahvas oli eile peal. Üks vanem meesterahvas ütles, et mul on imeilus naeratus ja lisas, et kui ta ikka võib seda öelda :))) No ikka võib :))) Vahetult enne maandumist tuli aga minu Mr.Grumpy taas kööki, sel korral õlut ostma. 20€ näpus, hakasin raha tagasi otsima, kui ta ütles, et EI, õlleraha on siin ja ulatas mündid, see 20€ on sinule jootrahaks. Ma puiklesin küll vastu, aga ei, ta oli kindel, ütles, et see oli väga oluline tema jaoks, et ma temaga rääkima läksin ja ma tegin ta päeva korda ja ta tänab väga.
Vot selline lugu juhtus minuga eile :) Eile oli tore!
Helsinkisse maandumine nägin välja nii, kell oli umbes 00:05. Imeilus!!!
Aga siis see London, sealne reisijaskond on pigem business, väga palju on iganädalasi reijaid, käiakse tööl vms. Mitme inimesega teretame juba soojemalt. Ja eile siis tuli üks väga palju kordi mu lennul olnud mees lennukisse totaalselt kurja olemisega. Pani asjad ära ja siis istus prahmaki maha. Minul oli aga ülihea tuju, laulsin ja tantsisin muusikaga kaasa ja mõtlesin, et ehk läheb mööda see paha tuju sellel reijal ka. Veidi hiljem aga kakles ta seal juba ühe kaasreisjaga, et mida seisad mul ees, kui tahad istuda, siis liiga siia või sinnapoole. Piuh-pauh, kuri pilk ees. Midagi on ikka totaalselt korrast ära! Me oleme 50min hiljem välja minemas, äkki tal selle pärast tuju paha, mõtlesin. Aga boardingu ajal ei saa ma uurima ka minna, kui just midagi väga pakilist ei ole. Noh, meil kõigil on halvad päevad vahel, küll saab korda.
Õhku tõustes ununes mul see mees aga ära. Kuid mitte kauaks :) 10min pärast õhkutõusu oli ta köögis, et WC minna. Kardin lendas eest ära, ma ütlesin, et tualett on hetkel hõivatud. "MITÄÄ!" tuli vastuseks. Ütlesin uuesti, et hõivatud, peab natukene ootama. Kardin tõmmati raginaga kinni tagasi ja marsiti oma kohale tagasi. Sel hetkel ma siis mõtlesin, et ok, lähen uurin, milles asi. Võtsin ühe pisikese shokolaadi ka kaasa. Kükitasin ta kõrvale maha, panin käe õlale ja ütlesin, et teate, ma tean, et te olete meie püsiklient, olen teid väga palju näinud ja ma näen, et täna on midagi väga korrast ära ja et kas midagi on juhtunud, ka ma saan midagi teha või kuidagi aidata. Ulatasin shokolaadi ja ütlesin, et toon kohvi ka ja kuulan, mis on juhtunud. Ja ta rääkis mulle, mis oli mure (ei hakka seda siin lahkama) ning tänas, et ma temaga rääkima läksin :) Probleem lahendatud! Tegime teenindust ja no super rahvas oli eile peal. Üks vanem meesterahvas ütles, et mul on imeilus naeratus ja lisas, et kui ta ikka võib seda öelda :))) No ikka võib :))) Vahetult enne maandumist tuli aga minu Mr.Grumpy taas kööki, sel korral õlut ostma. 20€ näpus, hakasin raha tagasi otsima, kui ta ütles, et EI, õlleraha on siin ja ulatas mündid, see 20€ on sinule jootrahaks. Ma puiklesin küll vastu, aga ei, ta oli kindel, ütles, et see oli väga oluline tema jaoks, et ma temaga rääkima läksin ja ma tegin ta päeva korda ja ta tänab väga.
Vot selline lugu juhtus minuga eile :) Eile oli tore!
Helsinkisse maandumine nägin välja nii, kell oli umbes 00:05. Imeilus!!!
Nii mônus! Sinusuguseid vôiks rohkem olla :)
VastaKustutaVäga südantsoojendav lugu! Ja tore blogi!
VastaKustuta