Apua! Mul on häbi! Ma olen vähemalt kuu aeg iga päev mõelnud, et pean blogi kirjutama ja ma ei tea, kuhu aeg kaob, vahel isegi oleks aega, aga siis ei ole tuju kirjutada. Aga võtsin nüüd ennast kokku jälle. Paneme ühe eriti muheda loo käima ka, kas leidub kedagi, kelle jalg või pea ei hakka muusika rütmis liikuma?
Kui me olime jõudnud oma eelviimasesse linna sellel reisil, siis vahetult pärast maandumist imestas Alar, et kuidas see võimalik on, et nii, kui mootorid käima pannakse, siis mina jään kohe magama ja tõusen alles siis, kui lennuk maandub, et kas on ikka kindel värk, et ma lennukis töötan :D Jah, kui ma midagi olen selle ametiga õppinud, siis on see magamine ükskõik, mis asendis ja kellaajal ja kohas. Ning kui ma oma silmad lahti tegin, siis tervitas mind kohe Norwegiani lennuk :)
Plaan oli selline, et võtame kohe lennujaamast auto kogu sealoleku ajaks, reindihind ise oli väga ok 160$ kolme päeva eest. Hea nali oli aga see, et me kohe ei teinud seda broneeringut ära, mingi teema oli, et lapsed vaja magama panna ja siis ise olime rämpsväsinud voodis ja krediikaart oli kotis ning kott oli suures toas ja sinna oli pikk maa ning otsustasime, et teeme järgmisel päeval broneeringu. Siis aga saadeti järgmiseks hommikuks mail, et teil on tehing pooleli ja kui praegu ära lõpetate, saate 20% allahindlust :D Alar sai jälle öelda, et näe, tark ei torma :D Meil Alariga on alati need vaidlusteemad, et kui vaja on midagi teha, osta, broneerida, siis mina tahan kõik asjad juba eilseks valmis teha, see tähendab KOHE, Alarr aga ütleb, et las olla nüüd natuke, rahu rahu, uute riiete kohta on tal ka alati see teema, et "las asi ollanüüd natuke aega uus ka kapis". No ühesõnaga punkt siis talle selle ootamisega, 25$ maast leitud. Kogu autole kulutatud summa läks taas topelt suuremaks, ülla-ülla :) Lisakindlustus ja kütus ja maks ja see ja teine, neid lisasid oli siis 150$ eest veel otsa.
Hotelliks võtsime Hiltoni. Nii palju, kui ma olen Hiltonites olnud, olen nende hotellidega väga rahul alati olnud ja ka sel korral. Väga rahul! Üks paks miinus oli aga hotelli juures ka, wifi eest pidi maksma, mida me muidugi teha ei tahtnud, me oleme ikkagi Eestist, kus metsas on ka tasuta wifi, Alar siis urkis kuskilt mingi kaitsmata võrgu välja, mida saime tasuta kaks päeva kasutada, kolmas päev oli asi lukku pandud :) Hotelli ja lennujaama vahel liigub tasuta buss ka, väga mugav asi. Kirjas oli, et kogu teekond võib võtta kuni 45min, 5min hiljem, kui meid hotelli ees maha pandi, siis mõtlesin, et ei tea küll, kuidas see teekond võiks 45min kesta, aga sellest juba hiljem, saime korra 45min seda teekonda seal läbida ka, LA ja selle liiklus, kõigest natuke hiljem.
Üks pilt meie toast:
Auto parkisime hotelli kõrval olevasse parklasse, hotelli parkla maksis lisaks 25$, 100m eemal olevas paklas oli parkimine 15$, parkisime seal :D No Shit Sherlock ;)
LA-s oli suvi! Panime kohe lühikesed riided selga ja põrutasime välja, kõhud olid tühjad ja kuna me senini ei olnud veel mitte ühtegi USA burgerit söönud, siis läksime burksiputkasse :) Mina võtsin low carb burgeri:
Mis siis põhimõtteliselt oli kogu burgeri värk, aga saia asemel oli jääsalat. Super maitsev! Ja väga kerge, Eestis võiks neid ka müüa. Ega me muud tarka seal rohkem teinudki, nautisime oma tuba ja klõpsisime telekanaleid.
Hommikul ärkasime vara, kl 07 läksime juba autoga sõitma. Mul on üks töökaaslane, kes on 2a LAs elanud ning kellelt olin eelnevalt uurinud, et kui on piiratud aeg, mis on must-see, must-go. Päikesetõusuks pidime minema Santa Monicasse, sealt ka alustasime. Parkimine on ranna ääres eriti lihtsaks tehtud, paned aga sendid masinasse ja masin ütleb, kui kaua pandud raha eest parkida saab. Hoolitsema peab ainult selle eest, et oleks sente, paberrahaga jääb hätta. Parkimiskohtadega ka absoluutselt mingit probleemi ei olnud.
Rikkurite majad otse rannas:
Rand oli tervisesportlasi täis, näha võis rattureid, jooksaid, rulluisutajaid, rulatajaid jne. Rannas olime tund aega. Edasi läksime Malibu suunas. Malibu oli mu täielik lemmik, sinna jäime kohe pikemaks, Starbucks kirjutab mu nime nii:
Äää, ma ei saa ka aru, mis kirjas on :) Aga Malibu, rannajoon on maju täis, maantee pealt tunduvad kõik sellised väikesed uberikud, ühekordsed, aiad ees, natuke räämas ja siis kaljust alla randa minnes, rannast vaadates, jah, seal nad siis on, need filmidest pärit majad, kõrged, uhked, ilusad, lahedad jne. Ainuke nõme asi on see, et minusugune pööbel võib su, rikka-kuulsa-kõrgklassi majja peaaegu sisse jalutada. Päris scary on ikkagi see, et paparazzi põhimõtteliselt saabki sind seal kogu aeg jälgida ja ahistada. Mingit privaatsust ei ole, umbes nii, nagu meie Pirita rannas seal rannahoones elades.
Selle päeva lõpp-eesmärk oli sõita Santa Barbarasse ja tagasi ning õhtuks minna obsevatooriumisse. Santa barbara pidi olema hästi lahe ja armas linnake, mis siis asus 160km kaugusel LAst. Sinnaminek oli 4-6 realisel maanteel, jah, vahepeal lugesin neid ridu ja mõtlesin, et mis mõttes nagu :D Poolel teel tegime maasikaistanduses peatuse ja sain selle aasta esimesed maasikad, mmmmmm, kui mesimagusad need olid! Ostsime kaks kasti. Maantee ise viis välja kuni San Francisco-ni, kogu aeg mööda coast-i, see on see üks must-go teekond, mis USAs olles tuleks läbi teha. Mingil hetkel vaatasin, et suunaga LAsse on maante täiesti umbes, kõik read autosid täis ja seisavad, kilomeeter juba seisavad ja no 5km juba seisavad ja lõpuks tuli kokku umbes 10km seisvaid autosid. Sohh, no loodame, et kui tagasi läheme, siis on see tipptund möödas. Haha, hea nali, olgu ruttavalt öeldud ;) Santa Barbara oli tõesti lahe linn, sõitsime seal mäest üles ja mäest alla ja vaatasime neid uhkeid maju, inimesi, kes seal elasid ja aias nokitseid, hästi lahe linn tõesti. Alariga saime nii palju rääkida ja unistada ja niisama naerda :) Lõunat sõime ühes Mehhiko kohas, väga hea oli kõik! Toidupoes käisime ka, umes 3h hiljem mõtlesime, et hakkame tagasi sõitma siis. Kas te saate aru, aga linnast maanteepeale pöörates olid juba 4 rida kõik autodest umbes. Ma ei tea, kust maalt nad juba ummikus olid, aga ma ei suutnud uskuda, et see nüüd kõik 160km umbes oleks. EI saa olla ju!? Sõidame u 5km tunnis ja seda juba 10km järjest! Ma tõmbasin vaikselt juba saagi käima, hakkasin vinguma, blä-blä, nää-nää, mää-mää. Seal autos pidasime oma reisi esimese tüli ka maha :) Ma isegi ei mäleta, mis teemal, aga no Alar midagi valesti kindlasti tegi, kas keeras valesti või valis vale reas, minus igatahes asi ei olnud, ma olin ainult kaardilugeja. Jajah :)))) Me sõitsime kuni Malibuni 4,5h!!!! Selleks hetkeks olid mul igatahes närvid juba nii läbi, et ma olin valmis autost välja hüppama. Appi, milline debiilne linn, debiine autoliiklus, krdi helikopterit vaja, et seal normaalselt liikuda saaks! Alar muidugi vana rahu ise, mina kriiskan juba uut teemat, et observatoorimisse ei jõuagi ja effing see ja effing teine. Tegime peatuse ühe rannalõigi ääres. Rannas tuli aga rahu jälle peale, päike hakkas loojuma ja värvid olid nii mahedad ja ilm oli nii hea soe, tuul tegi pai ja Alar tegi musi ja mingi aja pärast olin ma taas nõud autosse istuma.
Vaadake värvi:
Äge liiklus muidugi ei olnud kuskile kadunud, saingi seal neid maju ja autosid lähemalt uurida, mis tee ääres seisid :D Siin juba peaaegu päikest pole enam, aga varsti olime oma sihtkohas kohal ka:
Algne plaan oli selline, et jõuame enne päikeseloojangut sinna ja siis vaatame seda ja oleme ööpimeduses ka veel seal, aga no liiklusfaktorit ei osanud absoluutselt arvestada. Mis seal siis ikka. Pilte mäe otsast:
Ega ma seal mäe otsas endiselt rahul olnud, pilt on udune, pilt on ülevalgustatud, king hõõrub, kõht on tühi jne jne :) Aga see mu mees on nagu kalju, kuhu siis tormis naine saab kogu aeg vastu peksta, tüüp seisab endiselt kindlalt nagu kalju seisma peab. Ma isegi ei kujutaks ette, et mu mees oleks samasugune nagu mina, mees peab olema rahulik ja siis on kõik hästi :) Õhtul voodisse jõudes kustusime mõlemad kiirelt.
Järgmise päeva plaan oli Universal Studios ja rohkem plaan ei teinudki selleks päevaks! Mine hullu tea! 25km oli sihtkohani, ma enam täpselt ei mäleta, aga me sõitsime sinna üle tunni, oli see nüüd 1:10min v 1:20, vahet vist ei ole ka, aga see super liiklus jälle, inna igal 3,9miljonil elanikul on auto ja nad kõik sõidavad nende autodega, sest busse ei kasuta keegi ja ega neid seal vist eriti ei olegi.
Universal Studios!
Koht, kus kindlalt peaks ära käima, kui seal linnas olla. Meile mõlemale väga meeldis kõik, kõige rohkem meeldisid Tranformerite 3D show ja Water Worldi show, terve päeva läheb seal kiirelt mööda. Päevapileti hind kahele pluss parkimine oli 185,98$. Seal ma siis vaatasin natuke kurvalt neid "staare" ja näitlejaid" ka, kes igapäevatööna kannavad Lumivalgekese kostüüme ja teevad seal show-d. kui see Veemaailma show oli, siis ta tutvustas kõiki näitlejaid ja küll olid alles uhked osatäitjad seal koos :D Jah, ma olen natuke irooniline, seal on ju kõik näitlejad, saad korra Law ja Orderis kaadrisse ja ongi tehtud, CVsse saab kirja panna. Ei, seal ei ole midagi halba, aga ma ei viitsiks seal "näitleja" olla, LAs on hea elada rikkuril, kes oma elukest naudib ja ei pea oma elatist teenima tänaval latekskostüüm seljas või siis karu maks peas. Aga no rikkuriks saadki ju nii, et alustad postimehest või siis saad kuskil kaadrisse :)
Ülejäänud kolmandast päevast olime jälle liikluses, aga sel korral enam nii hull ei olnudki, me ei sõitnud mööda maanteed, sõitsime üle mäe ja sinka-vonka ja jälle oli vaatamist palju, kesklinnas sõitsime ka ja käisime Hollywoodi märgi juures jälle ja Alar lubas mulle päeva lõpetuseks veel 3h ostukeskuses ka :D Sai jälle lettidele viskutud ja esimest korda ostsisme tüdrukutele ka riideid :)
Kui me olime jõudnud oma eelviimasesse linna sellel reisil, siis vahetult pärast maandumist imestas Alar, et kuidas see võimalik on, et nii, kui mootorid käima pannakse, siis mina jään kohe magama ja tõusen alles siis, kui lennuk maandub, et kas on ikka kindel värk, et ma lennukis töötan :D Jah, kui ma midagi olen selle ametiga õppinud, siis on see magamine ükskõik, mis asendis ja kellaajal ja kohas. Ning kui ma oma silmad lahti tegin, siis tervitas mind kohe Norwegiani lennuk :)
Hotelliks võtsime Hiltoni. Nii palju, kui ma olen Hiltonites olnud, olen nende hotellidega väga rahul alati olnud ja ka sel korral. Väga rahul! Üks paks miinus oli aga hotelli juures ka, wifi eest pidi maksma, mida me muidugi teha ei tahtnud, me oleme ikkagi Eestist, kus metsas on ka tasuta wifi, Alar siis urkis kuskilt mingi kaitsmata võrgu välja, mida saime tasuta kaks päeva kasutada, kolmas päev oli asi lukku pandud :) Hotelli ja lennujaama vahel liigub tasuta buss ka, väga mugav asi. Kirjas oli, et kogu teekond võib võtta kuni 45min, 5min hiljem, kui meid hotelli ees maha pandi, siis mõtlesin, et ei tea küll, kuidas see teekond võiks 45min kesta, aga sellest juba hiljem, saime korra 45min seda teekonda seal läbida ka, LA ja selle liiklus, kõigest natuke hiljem.
Üks pilt meie toast:
Auto parkisime hotelli kõrval olevasse parklasse, hotelli parkla maksis lisaks 25$, 100m eemal olevas paklas oli parkimine 15$, parkisime seal :D No Shit Sherlock ;)
LA-s oli suvi! Panime kohe lühikesed riided selga ja põrutasime välja, kõhud olid tühjad ja kuna me senini ei olnud veel mitte ühtegi USA burgerit söönud, siis läksime burksiputkasse :) Mina võtsin low carb burgeri:
Mis siis põhimõtteliselt oli kogu burgeri värk, aga saia asemel oli jääsalat. Super maitsev! Ja väga kerge, Eestis võiks neid ka müüa. Ega me muud tarka seal rohkem teinudki, nautisime oma tuba ja klõpsisime telekanaleid.
Hommikul ärkasime vara, kl 07 läksime juba autoga sõitma. Mul on üks töökaaslane, kes on 2a LAs elanud ning kellelt olin eelnevalt uurinud, et kui on piiratud aeg, mis on must-see, must-go. Päikesetõusuks pidime minema Santa Monicasse, sealt ka alustasime. Parkimine on ranna ääres eriti lihtsaks tehtud, paned aga sendid masinasse ja masin ütleb, kui kaua pandud raha eest parkida saab. Hoolitsema peab ainult selle eest, et oleks sente, paberrahaga jääb hätta. Parkimiskohtadega ka absoluutselt mingit probleemi ei olnud.
Rikkurite majad otse rannas:
Rand oli tervisesportlasi täis, näha võis rattureid, jooksaid, rulluisutajaid, rulatajaid jne. Rannas olime tund aega. Edasi läksime Malibu suunas. Malibu oli mu täielik lemmik, sinna jäime kohe pikemaks, Starbucks kirjutab mu nime nii:
Äää, ma ei saa ka aru, mis kirjas on :) Aga Malibu, rannajoon on maju täis, maantee pealt tunduvad kõik sellised väikesed uberikud, ühekordsed, aiad ees, natuke räämas ja siis kaljust alla randa minnes, rannast vaadates, jah, seal nad siis on, need filmidest pärit majad, kõrged, uhked, ilusad, lahedad jne. Ainuke nõme asi on see, et minusugune pööbel võib su, rikka-kuulsa-kõrgklassi majja peaaegu sisse jalutada. Päris scary on ikkagi see, et paparazzi põhimõtteliselt saabki sind seal kogu aeg jälgida ja ahistada. Mingit privaatsust ei ole, umbes nii, nagu meie Pirita rannas seal rannahoones elades.
Selle päeva lõpp-eesmärk oli sõita Santa Barbarasse ja tagasi ning õhtuks minna obsevatooriumisse. Santa barbara pidi olema hästi lahe ja armas linnake, mis siis asus 160km kaugusel LAst. Sinnaminek oli 4-6 realisel maanteel, jah, vahepeal lugesin neid ridu ja mõtlesin, et mis mõttes nagu :D Poolel teel tegime maasikaistanduses peatuse ja sain selle aasta esimesed maasikad, mmmmmm, kui mesimagusad need olid! Ostsime kaks kasti. Maantee ise viis välja kuni San Francisco-ni, kogu aeg mööda coast-i, see on see üks must-go teekond, mis USAs olles tuleks läbi teha. Mingil hetkel vaatasin, et suunaga LAsse on maante täiesti umbes, kõik read autosid täis ja seisavad, kilomeeter juba seisavad ja no 5km juba seisavad ja lõpuks tuli kokku umbes 10km seisvaid autosid. Sohh, no loodame, et kui tagasi läheme, siis on see tipptund möödas. Haha, hea nali, olgu ruttavalt öeldud ;) Santa Barbara oli tõesti lahe linn, sõitsime seal mäest üles ja mäest alla ja vaatasime neid uhkeid maju, inimesi, kes seal elasid ja aias nokitseid, hästi lahe linn tõesti. Alariga saime nii palju rääkida ja unistada ja niisama naerda :) Lõunat sõime ühes Mehhiko kohas, väga hea oli kõik! Toidupoes käisime ka, umes 3h hiljem mõtlesime, et hakkame tagasi sõitma siis. Kas te saate aru, aga linnast maanteepeale pöörates olid juba 4 rida kõik autodest umbes. Ma ei tea, kust maalt nad juba ummikus olid, aga ma ei suutnud uskuda, et see nüüd kõik 160km umbes oleks. EI saa olla ju!? Sõidame u 5km tunnis ja seda juba 10km järjest! Ma tõmbasin vaikselt juba saagi käima, hakkasin vinguma, blä-blä, nää-nää, mää-mää. Seal autos pidasime oma reisi esimese tüli ka maha :) Ma isegi ei mäleta, mis teemal, aga no Alar midagi valesti kindlasti tegi, kas keeras valesti või valis vale reas, minus igatahes asi ei olnud, ma olin ainult kaardilugeja. Jajah :)))) Me sõitsime kuni Malibuni 4,5h!!!! Selleks hetkeks olid mul igatahes närvid juba nii läbi, et ma olin valmis autost välja hüppama. Appi, milline debiilne linn, debiine autoliiklus, krdi helikopterit vaja, et seal normaalselt liikuda saaks! Alar muidugi vana rahu ise, mina kriiskan juba uut teemat, et observatoorimisse ei jõuagi ja effing see ja effing teine. Tegime peatuse ühe rannalõigi ääres. Rannas tuli aga rahu jälle peale, päike hakkas loojuma ja värvid olid nii mahedad ja ilm oli nii hea soe, tuul tegi pai ja Alar tegi musi ja mingi aja pärast olin ma taas nõud autosse istuma.
Vaadake värvi:
Äge liiklus muidugi ei olnud kuskile kadunud, saingi seal neid maju ja autosid lähemalt uurida, mis tee ääres seisid :D Siin juba peaaegu päikest pole enam, aga varsti olime oma sihtkohas kohal ka:
Algne plaan oli selline, et jõuame enne päikeseloojangut sinna ja siis vaatame seda ja oleme ööpimeduses ka veel seal, aga no liiklusfaktorit ei osanud absoluutselt arvestada. Mis seal siis ikka. Pilte mäe otsast:
Järgmise päeva plaan oli Universal Studios ja rohkem plaan ei teinudki selleks päevaks! Mine hullu tea! 25km oli sihtkohani, ma enam täpselt ei mäleta, aga me sõitsime sinna üle tunni, oli see nüüd 1:10min v 1:20, vahet vist ei ole ka, aga see super liiklus jälle, inna igal 3,9miljonil elanikul on auto ja nad kõik sõidavad nende autodega, sest busse ei kasuta keegi ja ega neid seal vist eriti ei olegi.
Universal Studios!
Ülejäänud kolmandast päevast olime jälle liikluses, aga sel korral enam nii hull ei olnudki, me ei sõitnud mööda maanteed, sõitsime üle mäe ja sinka-vonka ja jälle oli vaatamist palju, kesklinnas sõitsime ka ja käisime Hollywoodi märgi juures jälle ja Alar lubas mulle päeva lõpetuseks veel 3h ostukeskuses ka :D Sai jälle lettidele viskutud ja esimest korda ostsisme tüdrukutele ka riideid :)
Hilisõhtul voodisse ja neljanda päeva hommiku jätsime üldse ainult puhkamiseks ja löögastuseks ja pakkimiseks, lennuk LasVegasesse läks pärastlõunal ja enne seda chillisime Hiltonis.
Selline ta siis oli see LA meie silmade läbi. Kui igasse käidud linna tahaks ikkagi veel tagasi minna, siis sinna ei viitsiks küll enam minna, vähemalt mina mitte. Ok, kui, siis ainult kellegi rikkuri juurde, kes lennujaama helikopteriga vastu tuleb, maja kuskil Malibus omab ja golfiväljak võiks ka kuskil lähedal olla :))))) Nali! Ei, aga ikkagi ei viitsiks minna rohkem, aeg ka ikkagi maksab midagi, sealsetel elanikel peab küll seda väga palju käes olema!
Kommentaarid
Postita kommentaar