Ma olen vahepeal siin pikalt vait olnud, mis muidugi ei tähenda, et meie elus vaikus on, vastupidi :) Tegemisi on palju. Suuremad asjad võtan nüüd kokku. Emma on lugema õppinud. Tähti tunneb juba ammu, aga ei saanud sõnu kokku, loeb, loeb, välja ütleb hoopis midagi muud. Aga nüüd siis kuu tagasi hakkas lugema. Ta ise on ka väga rahul, kogu aeg loeb meile, et ta teab, mis kuskil sildil kirjas on :D Hammastega on selline lugu, et esihammas on eest läinud ja uud hammas paistab olevat sama suur, kui kaks piimahammast kokku, lisaks veel sikisakiline :D Hundu arenguvestlus läks hästi, ta on tubli ja sõnakuulelik laps. Suur organiseerija ja käsutaja, aga väga kohusetundlik ja hoolas. Parim sõbranna on Laureen, kes meil on öösel külas käinud ja kelle juures Hundu on käinud külas. Kui nad kohtuvad või lahku lähevad iga päev, siis on imearmas vaadata, millise kallistusega see toimub, nii siiras, nii ilus. Riided suuruses 128/134, jalanõud 30. Pildil on 6a6k noor neiu:
Hundu ja Maia endiselt suured sõbrad, loodan ometi, et see läbisaamine jätkub pikaks-pikaks ajaks. Kui ma vahel Maiaga tema sigaduste pärast pahandan ja ta nutma puhkeb, siis Hundu läheb ja lohutab ja aitab koristada, mina teisest toast kuulan ja tunnen süüdi, et pahandasin. Aga siis Maia. Naljaga pooleks võib öelda, et Maia arenguvestlusest 80% olid tema sigadused ja siis 20% et noh, muidu on hästi suure sõnavaraga ja tubli. Seda ma olen juba ammu kirjutanud, et Maia teab täpselt, mida ta tahab ja kui ta seda ei saa, siis võivad kõik kuu peale käia. Lasteaias samuti. Sandriga tantsida ei saa, no siis ma ei tantsigi ja saadetaksegi rühma tagasi. Kui midagi ei meeldi, siis käib kohe käsi, parimale sõbrannale viskas üks päev klotsiga näkku, vedelseebil keeras korgi lahti ja tegi pesuruumis vahtu, võttis käärid ja lõikas sukkpükstele augu sisse. Ühel õhtul ei lasknud meid vannituppa oma 15min sisse, Alar juba otsis kruvikeerjat, siis tegi ukse lahti ja peitis ennast kappi. Mingi pahandus. Mis pahandus, ma ei saanud alguses aru, vaatan oma kosmeetikapotsikud üle, kõik oleks nagu ok, midagi ei ole puudu, midagi ei ole otsas ja siis astun klaasikillule otsa. Ta oli klaasi ära lõhkunud, kõik, va kaks kildu kokku kogunud ja need siis WC poti alla peitu pannud. Räägime jälle, et ära tee salaja selliseid asju, ikka juhtub, tule räägi meile, koristame koos, siis ei juhtu õnnetusi. Kuulab ja ütleb jah. Järgmisel päeval peidab jälle vaikselt oma järgmist koerstükki. Koerused koerusteks, aga see füüsiline löömine küll hea ei ole, ei oska kuidagi lahti ka sellest saada, tal on see algusest peale olnud. Mida teha!? Aga muidu, sõnavara on tal tõesti võimas, kasutab selliseid sõnu, et endal jääb ka suu lahti, lauseehitus on super hea, väga loogilised järeldused, see pool on kõik super. Tahab alati kõike kaasa teha, pannkooke küpsetada, autorehve vahetada jne. Sellel pildil kajastub tema iseloomu eriti hästi :)
Ägedad tüübid on nad mõlemad meil, vahel vaatame ja kuulame ja oleme rahul. Vahel hoian peast kinni, et on põrgulised :) Aga eks see on kõigil vist nii.
Alaril oli vahepeal sünnipäevanädal ja nii toredat sünnipäevanädalat ei ole meil vist varem olnud, iga päev on täis rõõmu ja armastust ja head olemist, eks meil on muidugi tüdrukutega väga vedanud, et meil selline mees majas on, nagu tema, kord aastas peame me talle seda näitama ka, kui muul ajal me seda ei tee :P Aga Alarist veel, ta jättis kolm kuu tagasi oma menüüst välja igasuguse suhkru, mett ka ei söö. Lisaks kaotatud 12kg on tal vist tervis paremaks läinud, miks vist, sest mehed eriti ei räägi ju. Hea näeb välja küll. Ärge muretsege, mina söön selle eest kaks korda rohkem shokolaadi, elus peab kõik tasakaalus olema ;)
Mina elan ikka endistmoodi, puhkan nüüd kõvasti, novembris oli 2 nädalat, detsembris tuleb 2 nädalat ja veebruaris veel kaks, sel aastal siis 11 nädalat puhkust kokku pluss pool aastat osalise koormusega töötamist. Praegu siin kirjutades tundub ikka erilise kulaku elu :D Aga samas, eile olin 12h lennukis, ma ikka töötan ka kõvasti! Ja siis vaatasin ma kodus ringi ja mõtlesin, et remonti oleks vaja teha. Diivani kate esimesel võimalusel vahetada või uus diivan osta.
Viimase mõtte matsime kohe maha, sest diivanile kattevahetuse saab väga hea hinnaga. Tutvus on valuuta nagu ma ikka ütlen. Diivanikatet läksin valima Softrendi kangajääkide lattu ja isegi mulgist Alar ütles, et no riide saime põhimõtteliselt tasuta :D Jah, seda ütleb mees, kelle jaoks isegi odavad asjad, mis ma ostan, on kallid. Aga siis seal laos ma vaatasin ringi, et võtaks mingi tumedama pruuni kanga alumisele osale ja padjad teeks äkki heledamad, kui äkki jäi mulle näppu kangas, mis minuga rääkis. Seda oli tõesti väga vähe, aga ma teadsin, et ma pean seda kangast kuskil kasutama. Edsasi juba mõtlesin, et ok, halli tooni oleks vaja ülejäänud diivanile, leidsin ilusti suure rulli seda ja siis heledat kangast veel, millega teha padjad teiselt poolt. Selle kahelt poolt erinevad diivanipadjad idee andis mulle Softredi omanik, inimene pidi olema ikka selline loom, kes tüdineb ja et ma saan siis patju ümber pöörata, kui kirju riie hakkab tüütama. Siin siin kolm kangast koos, pildilt tundub tume materjal natuke pruun, tegelikult siiski päris tumehall see.
Siis on plaanis kogu korter üle värvida, lisaks magamistoas tapeet vahetada. 7 aastat ikkagi juba seal korteris elatud :) Et siis sellised lood. Diivani saame sel nädal kätte, loodan, et on ok.
Hundu ja Maia endiselt suured sõbrad, loodan ometi, et see läbisaamine jätkub pikaks-pikaks ajaks. Kui ma vahel Maiaga tema sigaduste pärast pahandan ja ta nutma puhkeb, siis Hundu läheb ja lohutab ja aitab koristada, mina teisest toast kuulan ja tunnen süüdi, et pahandasin. Aga siis Maia. Naljaga pooleks võib öelda, et Maia arenguvestlusest 80% olid tema sigadused ja siis 20% et noh, muidu on hästi suure sõnavaraga ja tubli. Seda ma olen juba ammu kirjutanud, et Maia teab täpselt, mida ta tahab ja kui ta seda ei saa, siis võivad kõik kuu peale käia. Lasteaias samuti. Sandriga tantsida ei saa, no siis ma ei tantsigi ja saadetaksegi rühma tagasi. Kui midagi ei meeldi, siis käib kohe käsi, parimale sõbrannale viskas üks päev klotsiga näkku, vedelseebil keeras korgi lahti ja tegi pesuruumis vahtu, võttis käärid ja lõikas sukkpükstele augu sisse. Ühel õhtul ei lasknud meid vannituppa oma 15min sisse, Alar juba otsis kruvikeerjat, siis tegi ukse lahti ja peitis ennast kappi. Mingi pahandus. Mis pahandus, ma ei saanud alguses aru, vaatan oma kosmeetikapotsikud üle, kõik oleks nagu ok, midagi ei ole puudu, midagi ei ole otsas ja siis astun klaasikillule otsa. Ta oli klaasi ära lõhkunud, kõik, va kaks kildu kokku kogunud ja need siis WC poti alla peitu pannud. Räägime jälle, et ära tee salaja selliseid asju, ikka juhtub, tule räägi meile, koristame koos, siis ei juhtu õnnetusi. Kuulab ja ütleb jah. Järgmisel päeval peidab jälle vaikselt oma järgmist koerstükki. Koerused koerusteks, aga see füüsiline löömine küll hea ei ole, ei oska kuidagi lahti ka sellest saada, tal on see algusest peale olnud. Mida teha!? Aga muidu, sõnavara on tal tõesti võimas, kasutab selliseid sõnu, et endal jääb ka suu lahti, lauseehitus on super hea, väga loogilised järeldused, see pool on kõik super. Tahab alati kõike kaasa teha, pannkooke küpsetada, autorehve vahetada jne. Sellel pildil kajastub tema iseloomu eriti hästi :)
Ägedad tüübid on nad mõlemad meil, vahel vaatame ja kuulame ja oleme rahul. Vahel hoian peast kinni, et on põrgulised :) Aga eks see on kõigil vist nii.
Alaril oli vahepeal sünnipäevanädal ja nii toredat sünnipäevanädalat ei ole meil vist varem olnud, iga päev on täis rõõmu ja armastust ja head olemist, eks meil on muidugi tüdrukutega väga vedanud, et meil selline mees majas on, nagu tema, kord aastas peame me talle seda näitama ka, kui muul ajal me seda ei tee :P Aga Alarist veel, ta jättis kolm kuu tagasi oma menüüst välja igasuguse suhkru, mett ka ei söö. Lisaks kaotatud 12kg on tal vist tervis paremaks läinud, miks vist, sest mehed eriti ei räägi ju. Hea näeb välja küll. Ärge muretsege, mina söön selle eest kaks korda rohkem shokolaadi, elus peab kõik tasakaalus olema ;)
Mina elan ikka endistmoodi, puhkan nüüd kõvasti, novembris oli 2 nädalat, detsembris tuleb 2 nädalat ja veebruaris veel kaks, sel aastal siis 11 nädalat puhkust kokku pluss pool aastat osalise koormusega töötamist. Praegu siin kirjutades tundub ikka erilise kulaku elu :D Aga samas, eile olin 12h lennukis, ma ikka töötan ka kõvasti! Ja siis vaatasin ma kodus ringi ja mõtlesin, et remonti oleks vaja teha. Diivani kate esimesel võimalusel vahetada või uus diivan osta.
Viimase mõtte matsime kohe maha, sest diivanile kattevahetuse saab väga hea hinnaga. Tutvus on valuuta nagu ma ikka ütlen. Diivanikatet läksin valima Softrendi kangajääkide lattu ja isegi mulgist Alar ütles, et no riide saime põhimõtteliselt tasuta :D Jah, seda ütleb mees, kelle jaoks isegi odavad asjad, mis ma ostan, on kallid. Aga siis seal laos ma vaatasin ringi, et võtaks mingi tumedama pruuni kanga alumisele osale ja padjad teeks äkki heledamad, kui äkki jäi mulle näppu kangas, mis minuga rääkis. Seda oli tõesti väga vähe, aga ma teadsin, et ma pean seda kangast kuskil kasutama. Edsasi juba mõtlesin, et ok, halli tooni oleks vaja ülejäänud diivanile, leidsin ilusti suure rulli seda ja siis heledat kangast veel, millega teha padjad teiselt poolt. Selle kahelt poolt erinevad diivanipadjad idee andis mulle Softredi omanik, inimene pidi olema ikka selline loom, kes tüdineb ja et ma saan siis patju ümber pöörata, kui kirju riie hakkab tüütama. Siin siin kolm kangast koos, pildilt tundub tume materjal natuke pruun, tegelikult siiski päris tumehall see.
Siis on plaanis kogu korter üle värvida, lisaks magamistoas tapeet vahetada. 7 aastat ikkagi juba seal korteris elatud :) Et siis sellised lood. Diivani saame sel nädal kätte, loodan, et on ok.
Kommentaarid
Postita kommentaar